Eesti ettevõte hakkab ehitama pommivarjendeid välisturule

Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.

Ukrainas plaanitakse alustada näidisprojektide elluviimist, mille väljatöötamisel on arvesse võetud Eesti kogemusi kortermajade rekonstrueerimisel ja korteriühistute mudelit kortermajade ühise haldamise korraldamisel.

Ärevam julgeolekupilt ja plahvatuslikult kasvanud kaitsekulud toovad leevendust ka jahenevale ehitusturule, kus kaitsevaldkonna tellimused paisuvad lähiaastail poole võrra ehk veerand miljardi euroni.

Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.