Objektid, mida nimepidi ei nimetata: ehitusfirmad jooksevad kaitseväe veerandile miljardile tormi
Ärevam julgeolekupilt ja plahvatuslikult kasvanud kaitsekulud toovad leevendust ka jahenevale ehitusturule, kus kaitsevaldkonna tellimused paisuvad lähiaastail poole võrra ehk veerand miljardi euroni.
Kaitseminister Hanno Pevkur (vasakul) ja kaitseväe juhataja Martin Herem. Kui eelmisel neljal aastal olid riigikaitselised taristuinvesteeringud ligikaudu 160 miljonit eurot, siis tänavu ja järgmisel kolmel aastal ulatuvad need käibemaksuta enam kui 240 miljoni euroni, mille rahastus tuleb riigieelarvest.
Foto: Madis Veltman / Postimees / Scanpix
Äripäevaga rääkinud ehitajate sõnul öeldakse julgeolekuga seotud ehitiste kohta isekeskis “objektid, mille nime ei nimetata”. Need objektid meeldivad ehitajatele.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) avas täna koos 2. jalaväebrigaadiga Taara sõjaväelinnaku tehnikapargi. Ligi 4,3 hektari suurune tehnikapark on loodud hoiustamaks poolt tuhandet kaitseväe sõidukit. Tehnikapargi ehitaja oli Merko Ehitus Eesti ning lepingu maksumus koos käibemaksuga oli 5,7 miljonit eurot.
Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.