Objektid, mida nimepidi ei nimetata: ehitusfirmad jooksevad kaitseväe veerandile miljardile tormi
Ärevam julgeolekupilt ja plahvatuslikult kasvanud kaitsekulud toovad leevendust ka jahenevale ehitusturule, kus kaitsevaldkonna tellimused paisuvad lähiaastail poole võrra ehk veerand miljardi euroni.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) avas täna koos 2. jalaväebrigaadiga Taara sõjaväelinnaku tehnikapargi. Ligi 4,3 hektari suurune tehnikapark on loodud hoiustamaks poolt tuhandet kaitseväe sõidukit. Tehnikapargi ehitaja oli Merko Ehitus Eesti ning lepingu maksumus koos käibemaksuga oli 5,7 miljonit eurot.
Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.