Arhitekt: varjendite ehitus vajab ühiskondlikku lepet. Pole nõudeid – pole varjendeid
Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.
Pea kolme kümnendi eest lõppenud Nõukogude okupatsiooni ajast on maha jäänud küll rida endisi tuumasõja tarbeks rajatud varjendeid, kuid nüüdseks on need amortiseerunud või sootuks rüüstatud. Teisel iseseisvusperioodil vajus varjendite teema tagaplaanile, et mitte öelda olematusse. Idast taas lähtuva ohu valguses on Eestis käivitunud arutelu varjendite vajalikkuse üle. Paraku on arutelude tasemele jäädudki. Eestis puudub kohustuslik varjendite süsteem erinevalt näiteks Soomest. Aga aeg tiksub sõja rütmis.
Seotud lood
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.
Enimloetud
1
5
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kes kõik seal olid ja mis sinna tuleb!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele