Renditöötajate vajadus järsult kukkunud, kuid nendegagi keeruline

Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal. Vabade töökohtade madalaim määr oli põllumajanduses ja ehituses.

Paljud Eesti ehitussektoriga seotud tegevusalad sõltuvad ekspordist Rootsi, mistõttu saavad Rootsi viletsatest aastatest oma mõju, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eesti puidutööstuste olukord on keeruline, tunnistavad ettevõtjad. Langev nõudlus maailmaturul on seadnud Eesti tootjad keerulisse olukorda – kõrge tooraine ja energia hind ei võimalda meie tooteid müüa selliste hindadega, nagu seda saavad teha Skandinaavia konkurendid.

Töötus ei ole Eestis veel oluliselt tõusnud, kuid tõenäoliselt kuuleme tänavu rohkem ettevõtetest, kes hakkavad koondama. „Kahjuks meil ei ole siin valikut, sest seda on vaja majanduse heaks teha. Aga neid ettevõtteid ja inimesi tuleks vaadata kui kangelasi, sest nad teevad majandusele vajalikku asja,“ väitis Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla. Ehitusjuhtide kindlustunne on aga hakanud hoopis taastuma.

Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.