Eesti puidutööstused jäävad toote omahinnaga Skandinaavia konkurentidele alla

Eelmised aastad on Eesti tööstusele toonud kaasa kiireid muutuseid ja tõsiseid väljakutseid. Koroonaperiood algas tööstusettevõtete jaoks tõelise šokiga. 2020 suvest-sügisest nägime kiiret nõudluse taastumist. Ka 2021. aastal alanud hinnakasvuga tulid tööstusettevõtted toime – nõudlus püsis tugev ja mitmed sektorid tegid rekordtulemusi, kirjutab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.

Ehitusmaterjalide sektor seisab silmitsi mahtude vähenemisega. Kaubabetooni müük oli esimeses kvartalis kolmandiku võrra väiksem kui möödunud aastal samal ajal, kuid kõigi toodete müük ei ole siiski nii palju kukkunud kui üldse, rääkis Heidelberg Materials Kunda AS juhatuse liige Meelis Einstein Äripäeva Infopangale.

Tänavu esimeste kuudel on ettevõtte käive langenud lausa 80%, tunnistab Peikko Eesti tegevdirektor Aare Raam ja prognoosib ehituses suurt kulude kokkuhoiu ning esimesi pankrotte.

“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.