Eesti puidutööstused jäävad toote omahinnaga Skandinaavia konkurentidele alla

Eelmised aastad on Eesti tööstusele toonud kaasa kiireid muutuseid ja tõsiseid väljakutseid. Koroonaperiood algas tööstusettevõtete jaoks tõelise šokiga. 2020 suvest-sügisest nägime kiiret nõudluse taastumist. Ka 2021. aastal alanud hinnakasvuga tulid tööstusettevõtted toime – nõudlus püsis tugev ja mitmed sektorid tegid rekordtulemusi, kirjutab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.

Ehitusmaterjalide sektor seisab silmitsi mahtude vähenemisega. Kaubabetooni müük oli esimeses kvartalis kolmandiku võrra väiksem kui möödunud aastal samal ajal, kuid kõigi toodete müük ei ole siiski nii palju kukkunud kui üldse, rääkis Heidelberg Materials Kunda AS juhatuse liige Meelis Einstein Äripäeva Infopangale.

Tänavu esimeste kuudel on ettevõtte käive langenud lausa 80%, tunnistab Peikko Eesti tegevdirektor Aare Raam ja prognoosib ehituses suurt kulude kokkuhoiu ning esimesi pankrotte.

Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.