Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 1,4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 1,8%, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1079 miljoni euro eest, sellest hooneid 697 miljoni ja rajatisi 382 miljoni euro eest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 8% vähem ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 14% rohkem.
Hetkel tundub ehituslepingute muutmisel kõige suurem takistus olevat see, et euroametnikud ei suuda või ei tahagi aru saada, et Eesti kõrge inflatsioon ja suur hinnatõus tulenevad otseselt Ukraina sõja mõjust, muretses Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar Eesti ehitusturu olukorda käsitlevas intervjuus.
"Täna tööjõudu lihtsalt ei ole!" Park Tondi ärimajas peeti sarikapidu ja nii ehitaja kui ka arendaja poolt lubati raskustele vaatamata hoone tähtajaks üürnikele üle anda.
Ehitusturu raske olukord jõuab tõenäoliselt projekteerimisse järgmisel aastal. "Kui plaanitakse vähem ehitada, siis tellitakse ka vähem projekte," prognoosis Skepast&Puhkimi juhatuse liige Peeter Škepast värskes Ehitusinseneride konkurentsiraportis.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.