Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 1,4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 1,8%, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1079 miljoni euro eest, sellest hooneid 697 miljoni ja rajatisi 382 miljoni euro eest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 8% vähem ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 14% rohkem.
Hetkel tundub ehituslepingute muutmisel kõige suurem takistus olevat see, et euroametnikud ei suuda või ei tahagi aru saada, et Eesti kõrge inflatsioon ja suur hinnatõus tulenevad otseselt Ukraina sõja mõjust, muretses Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar Eesti ehitusturu olukorda käsitlevas intervjuus.
"Täna tööjõudu lihtsalt ei ole!" Park Tondi ärimajas peeti sarikapidu ja nii ehitaja kui ka arendaja poolt lubati raskustele vaatamata hoone tähtajaks üürnikele üle anda.
Ehitusturu raske olukord jõuab tõenäoliselt projekteerimisse järgmisel aastal. "Kui plaanitakse vähem ehitada, siis tellitakse ka vähem projekte," prognoosis Skepast&Puhkimi juhatuse liige Peeter Škepast värskes Ehitusinseneride konkurentsiraportis.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.