Eesti teedeehitus suundub tupikusse

Ärevate sõjauudiste taustal võib õigustatult küsida, ka Rail Baltica muutub julgeolekuprojektiks ja kas Eesti teedeehitajad saavad oma oskustega võimaluse minna Ukrainas teedevõrku taastama? Neid aktuaalseid teemasid avab volitatud teedeinsener Ain Kendra.

Eduka taristuettevõtte Verstoni juhatuse esimehe Veiko Veskimäe hinnangul peaks riik praegu teedeinvesteeringuid oluliselt suurendama, kuid selle asemel on otsustatud rahastust hoopis järsult langetada. Samas puuduvad riigil isegi projektid, kuidas 2+2 maanteid lõpuni teha. See räägibki enda eest, sest kui juba projekte ei ole, siis puudub ka visioon.

Hiljuti ilmus uudis Pärnu sillahanke läbikukkumisest ebamõistliku hinna tõttu ja Taristuehituse Liidu juhi Sven Pertensi hinnangul võib sama juhtuda ka Ülemiste terminali uue hanke puhul, kui jätta seal hetkel olulised riskid arvestamata.

Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.