Teehoiu rahastamine muutus 2015 aastal, mil see seoti lahti eeldatavast kütuseaktsiisi laekumisest. Kuigi lubati, et pikas perspektiivis rahastamine ei kahane ja see võimaldab suuremat paindlikkust, ilmnes, et paindlikkus tähendab tõsiseid kärpeid ning tuleb tõdeda, et poliitiku lemmiktoit on lubadused.
Kui EL rahastamine oli mõeldud täiendama siseriiklikku, siis tegelikkuses see asendas siseriiklikku raha ja kavandatud arenguhüpet ei toimunud. Siseriiklik eelarveraha kulus olulises osas eurorahastatavate objektide lepingute kohalike maksude katteks, sest reglemendi järgi abiraha ei tohi kasutada kohalike maksude maksmiseks.
Ärevate sõjauudiste taustal võib õigustatult küsida, ka Rail Baltica muutub julgeolekuprojektiks ja kas Eesti teedeehitajad saavad oma oskustega võimaluse minna Ukrainas teedevõrku taastama? Neid aktuaalseid teemasid avab volitatud teedeinsener Ain Kendra.
Eduka taristuettevõtte Verstoni juhatuse esimehe Veiko Veskimäe hinnangul peaks riik praegu teedeinvesteeringuid oluliselt suurendama, kuid selle asemel on otsustatud rahastust hoopis järsult langetada. Samas puuduvad riigil isegi projektid, kuidas 2+2 maanteid lõpuni teha. See räägibki enda eest, sest kui juba projekte ei ole, siis puudub ka visioon.
Hiljuti ilmus uudis Pärnu sillahanke läbikukkumisest ebamõistliku hinna tõttu ja Taristuehituse Liidu juhi Sven Pertensi hinnangul võib sama juhtuda ka Ülemiste terminali uue hanke puhul, kui jätta seal hetkel olulised riskid arvestamata.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.