Eesti teedeehitus suundub tupikusse

Ärevate sõjauudiste taustal võib õigustatult küsida, ka Rail Baltica muutub julgeolekuprojektiks ja kas Eesti teedeehitajad saavad oma oskustega võimaluse minna Ukrainas teedevõrku taastama? Neid aktuaalseid teemasid avab volitatud teedeinsener Ain Kendra.

Eduka taristuettevõtte Verstoni juhatuse esimehe Veiko Veskimäe hinnangul peaks riik praegu teedeinvesteeringuid oluliselt suurendama, kuid selle asemel on otsustatud rahastust hoopis järsult langetada. Samas puuduvad riigil isegi projektid, kuidas 2+2 maanteid lõpuni teha. See räägibki enda eest, sest kui juba projekte ei ole, siis puudub ka visioon.

Hiljuti ilmus uudis Pärnu sillahanke läbikukkumisest ebamõistliku hinna tõttu ja Taristuehituse Liidu juhi Sven Pertensi hinnangul võib sama juhtuda ka Ülemiste terminali uue hanke puhul, kui jätta seal hetkel olulised riskid arvestamata.

Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.