Autor: Ehitusuudised • 12. jaanuar 2022

Mis muutub ehitusseadustikus?

Ehitusseadustikus on oodata olulisi muudatusi, mis puudutavad muuhulgas projekteerimistingimusi ja ehitusloa saamise menetlust. Samuti on tulnud juurde olulist kohtupraktikat, mida räägib lahti Advokaadibüroo COBALT kinnisvara ja ehitusõiguse spetsialist advokaat Sandra Sillaots.

Advokaadibüroo COBALT kinnisvara ja ehitusõiguse spetsialist advokaat Sandra Sillaots.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on võtnud töösse ehitusseadustiku uuendamise.

Üks muudatuste pakett puudutab ka projekteerimistingimusi

Enne ehitusloa taotlemist on tihti vaja täpsustada tingimusi, millele ehitusprojekt peab vastama. Teatud juhtudel saab selleks kasutada projekteerimistingimusi. Võrreldes pika ja kuluka planeeringuprotsessiga on projekteerimistingimuste andmise menetlus kiire ja efektiivne ning reeglina iga arendaja ja ehitaja poolt eelistatum variant.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostanud väljatöötamiskavatsuses on tehtud mitmeid ettepanekuid seoses projekteerimistingimuste regulatsiooni muutusega – näiteks soovitakse välistada hajaasustuses projekteerimistingimuste andmist puhkudel, kui alale on juba koostatud detailplaneering.

Lisaks soovitakse laiendada projekteerimistingimuse andmise aluseid, muuhulgas puhkudeks kui toimub hoone ümberehitamine – sellisel juhul oleks projekteerimistingimusi vaja näiteks muuhulgas kortermajade ümberehitamisel. Ettevõtjaid mõnevõrra piiravate muudatuste tasakaalustamiseks soovitakse teisalt laiendada tingimusi, mida võib detailplaneeringu olemasolul projekteerimistingimuste andmisega täpsustada – näiteks on tehtud ettepanek võimaldada projekteerimistingimustega täpsustada küttesüsteemi liiki.

Kohtupraktika selgitab naabrite õigusi

Vajadust täpsustada projekteerimistingimustega seonduvat regulatsiooni kinnitab ka kohtupraktika. Riigikohus on 28.12.2021 otsuses 3-17-2023 selgitanud projekteerimistingimuste vaidlustamise lubatavust olukorras, kus projekteerimistingimused võivad olla küll objektiivselt õigusvastased (näiteks oleks projekteerimistingimuste asemel pidanud algatama detailplaneeringu), kuid ei riku naabrite subjektiivseid õigusi.

Kohus asus seisukohale, et naabritel pole subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus pidanuks projekteerimistingimuste väljastamise asemel algatama detailplaneeringu menetluse. Lahend selgitab seega naabrite ja teiste puudutatud isikute võimalusi projekteerimistingimuste vaidlustamisel.

NB! Nendest ja teistest olulistest teemadest saab põhjalikuma ülevaate 18. veebruaril toimuval Äripäeva veebiseminaril Ehitusseadustiku muudatused ja kohtupraktika.

Vaata täpsemaid teemasid ja registreeru siit

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785