Mis muutub ehitusseadustikus?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on võtnud töösse ehitusseadustiku uuendamise.

Enne ehitusloa taotlemist on tihti vaja täpsustada tingimusi, millele ehitusprojekt peab vastama. Teatud juhtudel saab selleks kasutada projekteerimistingimusi. Võrreldes pika ja kuluka planeeringuprotsessiga on projekteerimistingimuste andmise menetlus kiire ja efektiivne ning reeglina iga arendaja ja ehitaja poolt eelistatum variant.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostanud väljatöötamiskavatsuses on tehtud mitmeid ettepanekuid seoses projekteerimistingimuste regulatsiooni muutusega – näiteks soovitakse välistada hajaasustuses projekteerimistingimuste andmist puhkudel, kui alale on juba koostatud detailplaneering.

Lisaks soovitakse laiendada projekteerimistingimuse andmise aluseid, muuhulgas puhkudeks kui toimub hoone ümberehitamine – sellisel juhul oleks projekteerimistingimusi vaja näiteks muuhulgas kortermajade ümberehitamisel. Ettevõtjaid mõnevõrra piiravate muudatuste tasakaalustamiseks soovitakse teisalt laiendada tingimusi, mida võib detailplaneeringu olemasolul projekteerimistingimuste andmisega täpsustada – näiteks on tehtud ettepanek võimaldada projekteerimistingimustega täpsustada küttesüsteemi liiki.

Vajadust täpsustada projekteerimistingimustega seonduvat regulatsiooni kinnitab ka kohtupraktika. Riigikohus on 28.12.2021 otsuses 3-17-2023 selgitanud projekteerimistingimuste vaidlustamise lubatavust olukorras, kus projekteerimistingimused võivad olla küll objektiivselt õigusvastased (näiteks oleks projekteerimistingimuste asemel pidanud algatama detailplaneeringu), kuid ei riku naabrite subjektiivseid õigusi.

Kohus asus seisukohale, et naabritel pole subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus pidanuks projekteerimistingimuste väljastamise asemel algatama detailplaneeringu menetluse. Lahend selgitab seega naabrite ja teiste puudutatud isikute võimalusi projekteerimistingimuste vaidlustamisel.

Vaata täpsemaid teemasid ja registreeru siit