Autor: Ehitusuudised • 24. august 2021

Taristuehituse konverents 2021 toimub 28. oktoobril Hotel L'Embitu (Lembitu 12, Tallinn). Registreerida saab SIIN.

Räägime aktuaalsetest teemadest, millega taristuehitamisega seotud ettevõtted igapäevaselt kokku puutuvad, puudutame Rail Baltica teemat, kuulame valitsuse esindajaid ja arutame, mida toob tulevik taristuehituses. Mida tehakse ja plaanitakse teha nii meil kui välismaal. Mida on juba tehtud ja millised on tulemused.

Päeva avab Majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Riigi plaanidega jätkab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ehituse asekantsler Jüri Rass.

Taristuehitus Eestis on valdavalt riiklike investeeringute põhine valdkond: 70-80% tellimuste mahust põhineb avaliku raha kasutamisel. Taristuehitus eeldab suuri investeeringuid ka ettevõtjatelt: Eesti juhtivad taristuehitajad investeerivad iga-aastaselt miljoneid eurosid oma tootmisvahendite ja mehhanismipargi uuendamisse. Ideaalis peaks taristuehituse ressurss olema turu vajadustega vastavuses. Nõudlust aga kujundavad erinevad poliitilised ja ametkondlikud tasandid, plaanid muutuvad iga-aastaselt, mootorikütuste aktsiis hajub riigikassasse. Riigiteede remondivõlg on juba 800 miljonit eurot ja arendusvõlg kasvab iga aastaga, samas kehtiva teehoiukava ja RES põhjal on lähiajal investeeringud maanteedesse hoopis drastiliselt vähenemas. Kas saame neljarealised põhimaanteed või piirdume Rail Baltic raudteetrassi ehitusega? Nii riik kui taristuehitajad vajavad stabiilsust ja pikka vaadet.

Pikast vaatest räägib TREV-2 Grupp juhatuse esimees Sven Pertens.

RB Rail ASi Eesti filiaali direktor Priit Sauk annab ülevaate, kuidas Rail Baltica globaalne projekt aitab luua majanduskoridori põhjast lõunasse. Lisaks tuleb arutlusele seitsme Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaama muutmine multimodaalsete ühenduste pakkujateks ning olulisteks arengumootoriteks nii lähiümbruse kui ka kaugema piirkonna jaoks. Sauk räägib lähemalt sellestki, millised on plaanid aastaks 2022 nii hangetes kui ehituses.

On selge, et nii, nagu käis taristu projekteerimine ja ehitamine 10+ aastat tagasi, enam täna ei saa. Kuigi keskkonnamõjude väljaselgitamine ning nõuded nende leevendamiseks ja/või kompenseerimiseks ei ole ootamatu ega värske aspekt taristu arendamisel, on just viimased paar aastat toonud senisest eredamalt fookusesse keskkonnatemaatika nii maanteede kui raudteede ehitamisel. Olukorrad, kus pesitsusrahu võib panna pausile neljarealise maantee ehitamise või kus raudtee planeeringute jaoks on tarvilik veelgi põhjalikuma keskkonnamõjude hindamise läbiviimine, on mistahes ehituse planeerimisel süvenev trend – taristu on küll oluline, kuid keskkond dikteerib selle ehitamise tingimusi rohkem kui kunagi varem.

Taristu ehitamise mõjust keskkonnale toob kuulajateni Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Roland Müür.

Vaata SIIT, millest veel konverentsil juttu tuleb.