Pakendikeskuse hoone tuli läbi tulest ja veest. Edukalt.

Pakendikeskuse nõukogu liige Lauri Maaring räägib hoone saamislugu kirjeldades, et varasematel aastatel kasutas Pakendikeskus erinevaid laoteenusepakkujaid, ent mahtude kasvades muutus pidev suurematele pindadele kolimine koormavaks, seega otsustati oma logistikakeskuse kasuks. „Lainepappkastid, teibid, pakkekiled, kinnitusvahendid, kontorikaubad, pakkemasinad,“ loetleb ka klassikalisi tooteid, mida hoiustatakse nende logistikakeskuses.

Pakendikeskuse kogu tootenimekiri ühe ajakirja veergudele ei mahu, ent arengule suunatud ettevõte töötab pidevalt uute tootegruppidega. „Viimase aja trend on korduskasutatavad kolimiskastid, mida me välja rendime. Keskkonnasõbralik, ei teki jäätmeid, tugevad kastid on üksteise otsa virnastatavad. Üha rohkem küsitakse ka korduskasutatavaid nõusid ja klaase – see tootegrupp on päris populaarne spaades, hotellides, sünnipäevapidudel,“ kirjeldab Maaring.

„Hullem sai siiski ära hoitud. Projekteerimise faasis oli meil ajurünnak, kus arutasime, millisest materjalist teha vaheseinad nii, et tulekahju korral ei häviks terve hoone. Tulekahju juhtus, baurocist vaheseinad püsisid ja seetõttu jäi suurem kahju olemata. 10 500 m 2 suurusest hoonest hävis vaid 800 m2 suurune kergpaneelist välisseintega laoplokk,“ räägib Radu Rander. „Olen mõelnud, et teisel pool tuletõkkeseina oli ju pabermaterjal, on hämmastav, et sein vastu pidas.“

„Kui vahesein poleks vastu pidanud, siis oleksime kaotanud ka kaks järgmist laotsooni, nii et see oli suur asi,“ lisab Lauri Maaring.

Sellest, kui suur kuumus oli tulekahju ajal hoones, annavad täna aimu näiteks deformeerunud terasfermid.

„Ehituses sai kõik tehtud õigesti ja nagu näha, ka kvaliteetselt,“ nõustub Philip Klaar. „Maja on baurocist seintega jaotatud tuletõkketsoonideks, katusel on villaeraldised. Kokkuvõttes pidas hoone tulekahjule kordades paremini vastu, kui nõuded ette näevad. Seinad, mis projekti järgi oleksid pidanud vastu pidama kaks tundi, suutsid tulele vastu seista poolteist päeva, kuni tulekahju kustutamiseni. Korrektse projekteerimise, ehitamise ja õige materjali olulisus on siin hästi näha. Juba ehitamise ajal on alati vaja kontrollida, et kõik oleks korrektselt tehtud, sest igasugune liigne õhuvahe lubab tulel levida. Siin seda ei juhtunud. Boonuseks oli ka see, et ehituse ajal saime bauroci seinapaneele kiiresti paigaldada, sõlmlahendused olid tootja poolt juba olemas ning ka hind oli soodne.“

Pakendikeskus laieneb edasi – hetkel on taastamise projekti luba juba olemas ning laienduse osas käib ehitusloa menetlus. Uue hoone arhitektuurne projekt on valmis, eriosade projekti valmimine lõppjärgus.

„Kohe, kui saame ehitusloa kätte, saame alustada hankega. Soovime ehitusega alustada niipea, kui võimalik, sest meil on tõsine ruumipuudus. Hetkel ladustame osa tooteid mujal, teiste teenusepakkujate juures, see paraku häirib logistikat,“ tunnistab Lauri Maaring.

Pakendikeskuse laienedes kerkivad viis uut laotsooni, kus jätkatakse olemasoleva hoone loogikaga: sarnased on nii riiulid kui ka tuletõkketsoonid. „Ainuke vahe on see, et fassaadi välisseina ehitame jäätmejaama poolses osas seekord bauroci paneele ja villapaneele kombineerides. Kasutame A-klassi materjale. Niisugune lahendus on tulekindel ja see on ka Päästeameti nõue,“ võtab arhitekt Radu Rander teema kokku.