Eesti riik on pärast taasiseseisvumist ehitanud 30 aastaga kokku 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit neljarealisi teid aastas. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed aastaks 2127, selgub Eesti Taristuehituse Liidu analüüsist.

- Tallinna–Tartu maantee
- Foto: Andras Kralla / Äripäev
Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on praegu valmis 176 kilomeetrit neljarajalisi Tartu, Narva ja Pärnu maanteid, millest taasiseseisvumise järgselt on rajatud 97 kilomeetrit. „Sisuliselt pool valmis neljarajalistest on tehtud Nõukogude ajal, aga põhimaanteedest on puudu veel 340 kilomeetrit. See ei ole muidugi suurem asi edulugu, kahjuks,“ nentis Trei.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.