Ka siis, kui rahapakid laual oleksid, ei saaks mõne aastaga Eesti põhimaanteid neljarajaliseks ehitada. Lähipäevil aga selgub, kas jäädakse tammuma või minnakse kiirendatult edasi, ütles maanteeameti peadirektor Priit Sauk Äripäeva raadiosaates "Kuum tool".

- Kuigi võib jääda mulje, et kõik toetavad põhimaanteede laiendamist, leidub alati selliseid, kes plaanile kaikaid kodaratesse loobivad, leiab maanteeameti peadirektor Priit Sauk.
- Foto: Andras Kralla
Maanteeamet esitas Sauki sõnul juba augusti lõpus valitsusele ettepanekud teehoiukava muudatusteks, mis annavad ametile tee-ehituses sihi ja kohustused 10–15 aastaks. "Seal me panime kirja, kuidas me näeme neljarajaliste teede arendamist kiirendatud korras. Meie nägemus oli, et see kestaks umbes aastani 2035. Jagasime selle aastate peale lahti, millistel maanteedel, millistel lõikudel, millises mahus me seda tööd tahame teha," selgitas Sauk.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.