Saadaval viimased soodushinnaga piletid Taristuehituse konverentsile

Taristuehituse konverents 2020 toimub 29. oktoobril Tallink Spa & Conference Hotelis. Konverents toimub nii saalis kui ka veebiülekandena. Registreerida saab SIIN.

Räägime aktuaalsetest teemadest, millega taristuehitamisega seotud ettevõtted igapäevaselt kokku puutuvad, räägime Rail Balticast, kuulame valitsuse esindajaid ja arutleda murekohtade üle.

Päeva avaettekandes kuuleme mida toob tulevik riigiteede ehituses. Vastuseid annab Maanteeameti teehoiudirektor, peadirektori ülesannetes Raido Randmaa.

Ehitusettevõtjate liidu liikmed palusid riigil jõuliselt kasvatada investeeringuid ehitussektorisse. Milline on aga seis taristuobjektides? Esimeses ettekandes kirjeldatakse plaane, kuhu, milliseid ja kui suuri objekte tulevikus ehitama hakatakse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan tutvustab MKM rahastuse väljavaated infrastrukuuris.

Rail Baltica Eesti ja Soome esinduse juht Aivar Jaeski räägib raudteeliini projekteerimisest ning projekti hetkeseisust Lätis ja Leedus. Jaeski sõnul on meil vedanud, et oleme osa sellisest võrgustikust, sest Euroopa Liidus on ülepiirilisi projekte vähe. “2013. aastal kinnitati 9 transpordivõrgustikku, millest ühe – Põhjamere-Balti võrgustiku osaks on Rail Baltic,” rääkis Jaesk, et projekte, mida Euroopa Liit on võtnud arendada, on 163, millest 108 puudutavad raudteed. Aivar Jaeski räägib konverentsil raudtee projekteerimisest ning sellest, mis toimub Lätis ja Leedus.

Rail Baltica ehitus suurendab Eesti majandust aastatel 2022-2026 0,2 kuni 0,6 protsendi võrra. Rail Balticu ehitusel on siinsele majandusele oluline positiivne mõju: raudtee ehitus annab tööd kohalikele ehitusfirmadele isegi juhul, kui peatöövõtjad on suured Euroopa firmad.

Kuna teema on oluline, on programmis ka teine Rail Baltica teema. Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets kirjeldab Rail Baltica ehitamise kontseptsiooni.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hallata on Eesti riigi suuruselt teine kinnisvaraportfell: 1300 ehitist netopinnaga 560 000 m2 ja 36 000 ha maad. Uute sõjaliste võimete areng on kaasa toonud ka senisest intensiivsema teedeehituse keskpolügoonil ja harjutusväljadel – maanteeameti kõrval on kaitseinvesteeringute keskus üks suuremaid tee-ehitajaid.

Konverentsil räägib täpsemalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Taristu osakonna juhataja Kristo Külljastinen.

Kuidas termokaamera teedeehitust muutis? Valvsad termokaamerad saadavad meid lennujaamas ja koolides, haiglates ja teatrites ning jälgivad, et inimesed üle poleks kuumenenud. Kuid mis roll on infrapunakaameratel teedeehituses? Õige - jälgida, et asfaltsegu poleks transpordil kohati liigselt maha jahtunud ja paigaldamisel enne tihendamist jahedaid pesasid moodustunud.

Miks see vajalik on ja kuidas seda päriselt kaasaegselt tehakse, sellest räägimegi: Miks teekatted lagunevad. Kuidas paigaldatud katte kvaliteedi mõõtmine on ajas muutunud? Mille poolest on uued kontrollimeetodid efektiivsemad. Kuidas toimub uudne termokaameral baseeruv boonussüsteem, mis kasu on sellest teeomanikule ja mis kasu ehitajale ning kes selle kinni maksab? Esineb Teede Tehnokeskus arendus ja uuringud osakonnajuhataja Marek Truu. Konverentsil on olemas ka termokaamera, osalejad saavad lasta seadmel automaatselt oma temperatuuri mõõta.

Eestis on maavarasid ja potentsiaalseid strateegilisi maavarasid, mida sobivate keskkondlike- ja majanduslike tingimuste korral tuleb uurida ja kaevandada.

Mõned asjatundjad on väitnud, et praeguste mõningate toormehindade juures ei ole nn tuleviku maavarade kaevandamine kasumlik. Kuid tuleb arvestada, et ideest kaevandamiseni läheb väga kaua aega, aastakümme või isegi enam ning juba mõne aja pärast võib kohapeal väärindatud toore osutuda nii väärtuslikuks, et selle kaevandamisest on Eestil ainult võita. Maavaradest räägib MKM maapõueressursside analüütik Margus Raha.