14. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Sadama arendusjuhi Hele-Mai Metsali sõnul on D-terminali projekt kujunenud huvitavaks pilootprojektiks, kus on viidud läbi muudatusi nii protsessides, aga katsetatud ka erinevaid kaasaegseid tehnoloogiaid. “Eestis juba üpris levinud mudelprojekteerimise protsessi kõrval hakkasime mõtlema, milliseid andmeid läheb vaja ehitise korrashoiu perioodil ning erinevate valdkondade spetsialistidega panime paika nõuded ja infovajaduse, mis erinevates ehitise elukaare etappides on jooksvalt vaja sisestada.” Tallinna Sadam on üks esimesi tellijaid, kes Riigi Kinnisvara kõrval mõtleb BIMi kasutusele kinnisvara hooldamise etapis just kulude kokkuhoiu eesmärgil.

Targa tellijana seatud nõuded projekteerijatele ja ehitajatele on tekitanud olukorra, kus läbi projekti erinevate etappide on vajalik muuta harjumuspäraseid töömeetodeid ning võtta kasutusele kõikide osapoolte jaoks uudseid lahendusi.

D-terminalis peatöövõtjana tegutsev Nordecon AS kinnitab, et kuigi mudelprojekteerimine on nende jaoks juba tavapäraseks saanud ning aastaid on mudeleid kasutatud juba ka ehitusplatsidel, siis on tellijapoolne teostusmudeli nõue toonud muudatusi ka nende töös. “Lisaks väga detailsele tööprojekti koordineerimisele on tekkinud vajadus kontrollida ehitusplatsil teostatud tööde vastavust projektdokumentatsioonile ning kindlasti on kõrgendatud tähelepanu all ka alltöövõtjate töö,” kommenteeris Nordecon ASi arendusjuht Miina Karafin.

“Kui mudeli visuaalne vaatamine läbi nutiseadme on meil tavapärane, siis D-terminali puhul kasutame täpsemaks kontrolliks ka liitreaalsust võimaldavat lahendust Dalux, mis pakub uudse viisi viia kokku projektdokumentatsioon ning reaalsus platsil,” jätkas Karafin.

Pane tähele!

D-terminali projekti teostusmudeli protsessist saab täpsemini kuulda 11. aprillil toimuval BIMsummit Estonia konverentsil, kus koos Viimsi riigigümnaasiumi kogemusega jagatakse selle valla vaieldamatult parimat praktikat. Rohkem infot aadressil: www.bimsummit.ee.

Veel täpsemaks teostatud tööde kontrollimiseks on kasutusel ka 3D laserskaneerimine, mida osade kommunikatsioonide kaardistamiseks kasutatakse, näiteks on hetkel käimas paigaldatud põrandakütte mõõdistamine. Mõõdistus tehakse platsil spetsiaalse skänneriga, mis mõõdab sekundis kuni miljon punkti ja võimaldab seega olemasoleva olukorra väga detailselt salvestada. “Tavapäraselt mõõdistatakse teostusjoonise tarbeks elektrontahhümeetriga, seejärel vormistatakse 2D joonis.

3D laserskaneerimine on klassikalisest mõõdistamise protsessist kordades kiirem ja peale mõõdistust võib kasvõi kohe torud koheselt betoneerida, kindel ja täpne info on olemas. Mõõdistuse tulemus kas modelleeritakse või kasutatakse visuaalseks vaatlemiseks koos projekti mudeliga. Kõik ebakõlad joonistuvad sellise protsessi käigus kiirelt välja ja võimalik korrektuurid detailselt fikseerida,” ütles Vaiko Veeleid, mõõdistust teostava Hades Geodeesia esindaja.

Kui tellija soovib digitaalset kaksikut hiljem hoolduse perioodi kasutada ning seeläbi kogu ehitise elukaart efektiivsemaks muuta, siis on oluline teada, kus täpselt põranda all või seina sees tehnosüsteemide torud asuvad. Teostusmudeli nõue aitab tellijal teha hoone haldamise käigus paremaid otsuseid, selle saavutamine on aga suuresti ehitaja roll.