Rahvusraamatukogu korrastamise alustamiseks kulub 1,3 miljonit
Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid lepingu, millega pandi alus Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimisele. Hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot.
Lepinguga pannakse paika hoone tehniliste vajaduste kirjeldamise ja neile järgnevate projekteerimistööde tellimise korraldus.
Rahvusraamatukogu hoone vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand.
Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas, et Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine annab suurepärase võimaluse muuta linna südames paiknev hoone lisaks raamatukogule ka põnevaks kultuuritempliks, kus pidevalt toimub midagi ja külastajatel on huvitav aega veeta. “Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol ja kultuuripärand on üheks meie rikkuseks, aga selleks, et saaksime seda väärikalt edasi kanda ja jagada järgnevate põlvedega, vajab meie hoone investeeringuid. Rõõmustame selle üle, et pärast rekonstrueerimist kolib meie juurde ka Rahvusarhiiv, kellega üheskoos saame külastajatele pakkuda veelgi mitmekesisemaid teenuseid ja sündmusi," ütles Andresoo.
Riigiarhivaar Priit Pirsko ütles, et Rahvusarhiivi kolimine Rahvusraamatukogu hoonesse ei ole lihtsalt inimeste ja mööbli paigutamine ühest kohast teise. “Tegemist on muutusega, mille eesmärgid ei piirdu ainult säilitustingimuste parandamise või mõne ruumi ühiskasutusega,” sõnas ta. “Meie sihiks on nii arhiivi kui raamatukogu poolt pakutavate avalike teenuste uutmoodi mõtestamine, kodanike teabevajaduse ja kultuurihuvi senisest hoopis avaram rahuldamine. Nende eesmärkide saavutamiseks vajame uuenduslikku projektlahendust, mis arvestab ühtaegu arhitektuurimälestisest hoone väärikusega.”
