Autor: Ehitusuudised • 23. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millised on teie erakonna peamised seisukohad ehitussektori jaoks olulistel teemadel ehk ehitussektorile suunatud valimislubadused?

Roheliste sõnum on, et kortermajade renoveerimine peab jätkuma ning selleks eraldatavate vahendite maht suurenema. Riigi kohustus on leida kas otse riigieelarvest või Euroopa fondidest Kredexile vahendeid. Vanade hoonete energiatarve on koht, kus kliimasoojenemise vastu võitlemine on väga suure potentsiaaliga. Ka maailma finantsasutused on hakanud sellest aru saama. Linnahall ja Rahvusraamatukogu, aga ka Patarei kompleks on ühed silmatorkavamad näited.

Teeehitus seisma ei jää, sest roheliste soov ehitada kergliiklusteid ja tänapäevaseid linnatänavaid on suurem, kui praegusedki vahendid võimaldavad. Toetame ka nutikate ja läbimõeldud uute lahenduste turule jõudmist.

Kuidas suhtute Rail Baltica ja Tallinn-Helsingi tunneli hiigelprojektidesse, mis annaks ehitajatele aastateks tööd ja leiba?

Rail Baltica ehitamist läbi Pärnu suhtume negatiivselt, sest projekt on majanduslikult ebaotstarbekas. Kuna projekt on kahjumlik, siis peab maksumaksja ülalpidamisele peale maksma (erinevad arvutused 50-100 milj eurot aastas). Lisaks on see maavarade ebaotstarbeks kasutamine, mis maavarade defitsiidi tõttu tõstab tulevikus ehitushindu kõikides piirkondades, mis on vähemalt 50 km kaugusel trassist. Keskkonnakahjudest siinkohal isegi ei räägiks.

Samas meie olemasolev raudtee vajab tohutuid investeeringuid. Roheliste seisukoht on, et ca tunni ajaga võiks Tallinnasse jõuda nii Tartust kui ka Narvast. Ühendus Riiaga (Rail Baltic) peab kulgema sealt kust praegugi Tallinn-Tapa- Tartu- Valga.

Rohelised toetavad Tallinn-Helsingi tunneli projekti. See projekt on elujõuline ka Tartu kaudu planeeritava Rail Balticuga.

Naabritega võrreldes on Eesti ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasud palju kõrgemad. Mida peaks ette võtma?

Kaevandamistasud on põhjusega kõrged – maavarad on oluline ressurss ja selle eest võibki hinda küsida. Ma arvan, et siin võiksime riigi poolt erandeid kaaluda kohtades, kus näiteks kaevandamise keskkonnamõjud on väiksed või konkurents on väga väike, aga näiteks põlevkiviga on kaevandustasude osas ilmselt liiga alla tuldud ja kui üldse kuskil mingeid tasusid tõsta, siis seal. Muudes valdkondades peab Eesti konkurentsivõime säilima.

Kuidas leevendada ehitussektori üht valusamat probleemi: tööjõunappust?

Sooviks, et Eesti riik oleks rikas ja siis koliks Eestisse tagasi praegu välismaal töötavad inimesed. Rikas, kuid mitte kallis. Nii maju, teid kui teisi infrastruktuuriobjekte tuleb ehitada nutikalt ja perspektiivitundega. Selliseid projekte, mis tulevast ehitusmahtu ja meie kodumaiseid ettevõtjaid ohtu seavad, peame vältima. Meie ehitajad on väga hea hariduse ja väärtuslike oskustega ning seda ei tohi kindlasti raisku lasta. Erinevate sektorite omavaheline koostöö uute ja efektiivsemate töömeetodite ja lahenduste arenduseks võiks anda võimaluse tööjõunappuse leevendamiseks. Ühe näitena meenub Infrafly mõte tellida endale vajalik masin objektile nagu telliks takso naisega õhtusele teatrietendusele minemiseks.

Joonas Laks osaleb 27. novembril Eesti ehituskonverentsil 2018 poliitikute arutlusringis. Vaata konverentsi kava ja pane end kirja SIIN