Uus Kose–Mäo teelõik annab võitu 9 minutit
Valitsus jõudis eilsel riigieelarve arutelul põhimõttelisele kokkuleppele, mille kohaselt jätkab riik järgmisel aastal Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna–Narva maantee suuremahulisi ehitustöid, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Minister Kadri Simson ütles, et taristuinvesteeringutest suurimad summad suunatakse tuleval aastal Tallinna–Tartu–Võru-Luhamaa maantee Kose–Mäo teelõigu neljarajaliseks ehitamisse, Tallinna–Pärnu maantee Kernu ümbersõidu ja Topi sõlme ehitusse ning lisaks alustatakse Tallinna–Narva maantee Aaspere–Haljala lõigu neljarajaliseks ehitamisega.
Minister täpsustas, et Kose–Mäo lõigu neljarealiseks ehitamine läheb kokku hinnanguliselt maksma 170 miljonit eurot ning peaks valmis saama 2022. aastal.
„Uus maanteelõik annab vanaga võrreldes liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt Eestile säästu umbes 10 miljonit eurot aastas ning linnadevaheline teepikkus väheneb 5,3 kilomeetrilt ning ajaliselt üheksa minutit,“ lausus Simson.
Valitsuse taristu investeeringute programmiga on 2019. aastal eelarvesse ette nähtud lisaraha 25 miljonit eurot. Sellest transiitteede programmile on planeeritud 6 miljonit eurot, Aaspere–Haljala lõigu neljarajaliseks ehituseks 4 miljonit ja Tallinna-Pärnu maantee arendusteks 15 miljonit eurot.
Lisaks jätkatakse Pärnu lennujaama projekteerimise ja ehitusega. Lennujaama ehituse eeldatav lõpptähtaeg on 2020. aastal.
Riigieelarve kohaselt ehitatakse kruusateedele 2019. aastal katteid 7,5 miljoni euro eest. Toetatakse ka Reidi tee ehitust, lõppevad Haabersti ristmiku rekonstrueerimine ja Gonsiori tänava ehitus ning jätkuvad tegevused Tallinna Lennujaama lennuliiklusala projekti raames. Jätkuvad ka tööd Hundipea sadamas ning Narva Linna läbiva transiittee projekteerimisel.
Teisteks suuremateks projektideks on Tallinna ringtee ehituse 2. etapp (Kanama–Keila ja Luige–Juuliku lõik), Tallinna–Narva maantee liiklussõlmede ehitus (Väo sõlm), ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Kernu ümbersõit.
Edasi liigutakse ka Rail Balticu ehitusega, kus tööde osas jõutakse raudteetrassi tehnilise projekteerimiseni.
