Olümpia hotelli vastu kavandatavas Juhkentali ärikvartalis ehk Lightparkis hakkab tulevikus koos klientide ja külastajatega liikuma enam kui väikelinna jagu inimesi päevas. "Me peame mõtlema sellele, kuidas väikelinna elanikele pakkuda kõike, mis eluks vajalik,” räägib kvartalit arendava Kapiteli arendusjuht Indrek Moorats.
Pane tähele!
Tänavu 18. aprillil teistkordselt toimuval Kinnisvarauudised.ee korraldataval Kinnisvaraarenduse konverentsil anname ülevaate arendusturul toimuvast ja toome kuulajateni oluliste kinnisvaraarenduste tulevikuperspektiivid.
Lightparki arendusest räägib konverentsil kinnisvaraettevõtte Kapitel arendusjuht Indrek Moorats.
Eesti kõrgeimat büroohoonet sisaldav Juhkentali ärikvartal, millesse investeeritakse sada miljonit eurot ja mille ehitust plaanitakse alustada järgmisel aastal on lähiaja uusarendustest üks suuremaid.
Lisaks 111 meetri kõrgune 29 korrusega büroohoonele tulevad kvartalisse 15korruseline ärihoone, 9korruseline kortermaja ning neid ühendav parkimismaja. Kokku rajatakse ligi 80 000 m² büroo-, kaubandus- ja teeninduspinda.
Indrek Mooratsi sõnul tegeletakse praegu arhitektuurivõistluse võidutöö, milleks osutus arhitekt Martin Aunini “Lightpark”, kontseptsiooni ja arhitektuurse lahenduse sobivuse analüüsiga. “Uurime, kas on võimalik selles võtmes alustada ja kas see on kasutajale mugav,” sõnab Moorats.
Kui esialgne plaan oli esimest hoonet hakata ehitama 2019. aastal ja plaaniti, et pärast arhitektuurikonkurssi alustatakse kuu hiljem projekteerimisega, siis praegu on aeg korraks maha võetud ja Mooratsi hinnangul on raske öelda, millal stardipauk projekteerimiseks antakse.
“Oleme aja veidi maha võtnud, sest tahame olla kindlad, et teenused, mida soovime pakkuda, toetavad hoone kontseptsiooni. Planeerime sisemist ja välimist liiklust ja nii edasi,” loetleb arendusjuht tegureid, mis määravad hoone olemuse.
Detailid loksuvad paika
Et kontseptsioon saaks paika parimal moel, on analüüsi kaasatud ka välismaa spetsialistid, et saada hinnang, mida piiritagused konsultandid asjast arvavad. “Määramatust on praegu veel palju,” nendib Moorats.
Kui lähteülesanne oli üldise raamistiku paika saamine arhitektuurikonkursil, siis nüüd, mil suurvorm paigas, loksutatakse oma kohale detaile ning täpsem pilt pannakse kokku töö käigus.
Tema sõnul saadakse iga päev tagasisidet nii restoranipidajatelt, jõusaaliomanikelt kui ka teistelt. “Meie ülesanne arendajana on kõik vajalik kokku koguda,” räägib arendusjuht, et lõplik otsus sünnib siiski maja sees. “Muidugi ka meeskonna otsusena, keegi ei löö rusikaga lauale.”
Moorats kirjeldab, et tahetakse ärihooneit, kus oleks hea olla. “Ruumid oleksid kõrgete lagedega, päevavalgust piisavalt, oleks võimalus süüa meeldivas restoranis, saaks teenusena kasutada jõusaali ja rattaparklat,” loetleb ta tegureid, mis kõik on osa kontseptsioonist, mida soovitakse praegu paika saada. “Miski ei tohi olla hoones juhuslik, sest tahame pakkuda parimat,” räägib ta.
Mehe sõnul ei mõelda hästi planeeritud hoonesse minnes enamasti sellele, kui hästi see on planeeritud. Kui aga hakatakse planeeringule mõtlema, viitab see, et on tehtud vigu.
Kvartalis töötab väikelinna jagu inimesi
Kuna maailmas on tehtud väga palju arendusprojekte, on midagi päris uut raske välja mõelda, tunnistab Moorats. “Meie tahame riskida – saada kokku teenuspaketi, mis vastaks meie kontseptsioonile,” sõnab ta.
Juhkentali kvartali ehk Lightparki puhul saab rääkida seal tööle asuvast mitmest tuhandest inimesest, kellele lisanduvad kvartalit külastavad kliendid ja külalised ning sealt kaudu liikuvad inimesed. “Mitu tuhat inimest on sama suur arv kui palju elab inimesi mõnes Eesti väikelinnas ehk me peame mõtlema sellele, kuidas väikelinna elanikele pakkuda kõike, mis eluks vajalik,” räägib Moorats, et eesmärk on täita kõikide vajadused.
Nende projekti unikaalsus peitub tema hinnangul ka kvartali suuruses. “Juba mastaabitunnetus on selline, mis meid eristab,” ütleb arendusjuht.
Ka asukohta peab ta väga heaks. Peale selle, et koht asub kesklinnas ja tegu on teede ristumiskohaga, on kõrgemalt vaadeldavus Liivalaia suunas väga hea. “See paneb meile kohustuse: hoone peab olema väärikas, sest tegu on piirkonna maamärgiga, mis hakkab seda kesklinna poolt defineerima.”
Eesmärk: säilitada rohelus
Ehkki rohelusega pole linnas kerge n-ö mängida, on Mooratsi sõnul eesmärgiks olemasolevat kindlasti säilitada ning park, mis teisel pool, kutsuvamaks muuta. “Roheline mõtteviis ja tervislikkus on kindlasti asjaolud, mida võtame arvesse ja toetame.”
Mooratsi sõnul on sellise toote järele nõudlust. “Tahame olla suunanäitajad ja kvaliteedilt kõige paremad,” räägib ta, et näiteks on plaanis taotleda keskkonnasertifikaati tasemel, mida varem tehtud pole.
Ka energiatõhususe vallas mõeldakse järgmisele ajastule. “Oleme võtnud enne liginullenergiahoone nõuete kohustuslikuks muutumist plaani liikuda vabatahtlikult sellesse klassi,” räägib ta, et tegu saab olema A-klassi hoonega.
Suurest mastaabist tulenevalt rajatakse projekt mitmes etapis, esimese etapi ehituse algus on kavandatud 2020. ning valmimine 2022. aastasse.
Autor: Urve Vilk, kaasautor
Seotud lood
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.