Energiatõhusus: kas eestlaste pilet välisturgudele?

Kahel kolmandikul juhtudest asusid intervjueeritavad seisukohale, et uue nõude rakendumine ei tõsta meie konkurentsivõimekust. Kinnisvaraarendust peetakse liiga lokaalse iseloomuga tegevuseks, eestlased on ajalooliselt olnud pigem teiste pealt õppijad kui pioneerid ja kliimaolud ning lokaalsed regulatsioonid on teistes riikides erinevad.

Lisaks toodi välja Eesti ehitussektori suur tööjõuprobleem. Liginullenergiahoonete nõude rakendamisel nähakse aga ekspordipotentsiaali valmistoodangu müüjatel, näiteks element- ja moodulmajade tootjatel, aga ka materjalitootjatel. Potentsiaalsete välisturgudena nähakse Eestile geograafiliselt ja kliima poolest lähedasi piirkondi, ennekõike Skandinaaviat. Kesk- ja Lõuna-Euroopasse eksportimist ei pidanud tõenäoliseks ükski vastanu.

Rait Riimi Estonian Business Schoolis valminud uurimistöö eesmärk oli selgitada välja, milline on Eesti kinnisvaraarendajate valmisolek ehitada energiasäästlikke liginullenergiahooneid. Käesoleva aasta alguses hakkas kehtima uus energiatõhususe miinimumnõuete määruse redaktsioon, mis täpsustas liginullenergiahoone nõude kehtima hakkamise kuupäeva. Kui varasema määruse kohaselt pidanuks liginullenergiahoonete nõude tähtaeg rakenduma hoonetele, mille ehitusluba väljastatakse hiljem kui 31.12.2020, siis uue MKM-i määruse kohaselt on see tähtaeg aasta võrra varem ehk 31.12.2019.  

Uurimistulemuse väljaselgitamiseks viis autor läbi intervjuud Eesti juhtivate innisvaraarendusettevõtete või ehitusettevõtete arendusüksuste juhtidega. Valimis oli nii korter-, väikeelamute kui ka ärihoonete arendajaid, aga ka ettevõtteid, kes tegelevad nii ärilise kui ka elukondliku kinnisvara arendamisega.

Liginullenergiahoonete ehitamise ja arendamise teemal räägib Rait Riim Ehitusuudiste korraldatud konverentsil Säästlik hoone 2018 13. märtsil Radisson Blue Hotel Olümpias.

Pane ennast kirja SIIN.