Eestit ähvardab ehitustööliste nappus
Kuigi kutseõppeasutustes üle Eesti lõpetab igal aastal arvestatav hulk ehituserialade oskustöölisi, ei ole lõpetajate arv erialade lõikes tööjõuturu vajadustele vastav. Ehitusviimistlejaid koolitatakse teiste erialade arvelt koolitatakse üle, kuid betoonkonstruktsioonide ehitajaid ja keskkonnatehnika lukseppi napib. selgus Tallinna Tehnikakõrgkoolis valminud uuringust.
Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetaja Allar Nappir tõi oma lõputöös “Kutseõppe võimaluste vastavus ehitustööturu arenguvajadustele” järeldustes välja, et olenemata sellest, et tööturule siseneb iga-aastaselt kuni 700-800 ehitusvaldkonna oskustöölist ei ole lõpetajate kvalifikatsioon allerialade osas ehitusektoris vajaminevate ehitusametite osakaaluga kooskõlas ja kutseõppeasutuste poolt pakutud võimalused erialade lõikes ei vasta hetkel ehitustööturu arenguvajadustele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2014. aastal läbiviidud uuringust „Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus“ selgus, et ehitusvaldkonnas töötab Eestis ca 26500 oskustöölist. Samast uuringust selgus, et ehitusettevõtted soovivad leida igal aastal erinevatele ehitusaladele tööle kuni 800 uut ehitustöölist ja vajadus ehitusalase kutseharidusega töötajate ettevalmistamise järele suureneb, kuna paljudel ehitusvaldkonnas töötavatel ehitustöölistel puudub erialane haridus.
Kuigi peaaegu samas suurusjärgus lõpetab igal aastal lõpetab kutseõppeasutustes erinevate ehituserialade spetsialiste, ei ole see aastate lõikes ehitusektori tööjõu olukorda parandanud. Probleemi teine osa on see, et ehituseriala kutset võimaldavate õppeasutuste ja ehitustöölisi vajavate ettevõtete omavaheline ehk tööjõupakkumise ja selle nõudluse mittepiisav kooskõlastamine on tekitanud arusaama, et kontrollitud teadmiste ja kogemustega esmast kutset omavaid ehitustöölisi ei sisene tööturule piisavalt.
Loe hetkeolukorrast ja lõputööst selgunud järeldustest pikemalt ajakirjast Ehitaja siit.
