• 01.08.16, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestit ähvardab ehitustööliste nappus

Kuigi kutseõppeasutustes üle Eesti lõpetab igal aastal arvestatav hulk ehituserialade oskustöölisi, ei ole lõpetajate arv erialade lõikes tööjõuturu vajadustele vastav. Ehitusviimistlejaid koolitatakse teiste erialade arvelt koolitatakse üle, kuid betoonkonstruktsioonide ehitajaid ja keskkonnatehnika lukseppi napib. selgus Tallinna Tehnikakõrgkoolis valminud uuringust.
Eestit ähvardab ehitustööliste nappus
  • Foto: Andras Kralla
Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetaja Allar Nappir tõi oma lõputöös “Kutseõppe võimaluste vastavus ehitustööturu arenguvajadustele” järeldustes välja, et olenemata sellest, et tööturule siseneb iga-aastaselt kuni 700-800 ehitusvaldkonna oskustöölist ei ole lõpetajate kvalifikatsioon allerialade osas ehitusektoris vajaminevate ehitusametite osakaaluga kooskõlas ja kutseõppeasutuste poolt pakutud võimalused erialade lõikes ei vasta hetkel ehitustööturu arenguvajadustele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2014. aastal läbiviidud uuringust „Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus“ selgus, et ehitusvaldkonnas töötab Eestis ca 26500 oskustöölist. Samast uuringust selgus, et ehitusettevõtted soovivad leida igal aastal erinevatele ehitusaladele tööle kuni 800 uut ehitustöölist ja vajadus ehitusalase kutseharidusega töötajate ettevalmistamise järele suureneb, kuna paljudel ehitusvaldkonnas töötavatel ehitustöölistel puudub erialane haridus.
Kuigi peaaegu samas suurusjärgus lõpetab igal aastal lõpetab kutseõppeasutustes erinevate ehituserialade spetsialiste, ei ole see aastate lõikes ehitusektori tööjõu olukorda parandanud. Probleemi teine osa on see, et ehituseriala kutset võimaldavate õppeasutuste ja ehitustöölisi vajavate ettevõtete omavaheline ehk tööjõupakkumise ja selle nõudluse mittepiisav kooskõlastamine on tekitanud arusaama, et kontrollitud teadmiste ja kogemustega esmast kutset omavaid ehitustöölisi ei sisene tööturule piisavalt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Loe hetkeolukorrast ja lõputööst selgunud järeldustest pikemalt ajakirjast Ehitaja siit
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.07.25, 10:44
Eesti firma lubab välisvoodrilaudadele 50 aastat garantiid
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele