Stockholmi majanduskooli uuringust selgus, et Eestis tõusis varimajanduse osakaal. Uuringu põhjal lokkab varimajandus enim ehituses, ettevõtjad olukorda sellisena siiski ei tunneta.
Eesti suurimaks murekohaks hindasid Stockholmi Riia majanduskooli uuringus küsitletud ettevõtjad ümbrikupalku (59%), millele järgnevad tulude varjamine (20,7%) ja töötajate varjamine (20,3%). Varimajanduse toel tegutsevatest sektoritest nimetas ehitust tervelt 21,6% küsitletutest.
NCC Ehituse juhatuse liikme Timo Riismaa sõnul pole ta varimajandusega kokku puutunud. NCC pakub alltöövõttu väiksematele ehitusfirmadele ja Riismaa sõnul ümbrikupalkade maksmist näha pole. "Elamuarenduse äris, Eestis ja pealinnas eriti, on asjad hästi. Maht kasvab ja tõsistel tegijatel muret ei ole. Mingit kriisi ma ei näe," kommenteeris Riismaa.
Ka Nordeconi juht Jaano Vink märkis, et talle ei tundu, et asjad oleksid hullemaks läinud. Vingi sõnul võib teoretiseerida, et kui on kriis, siis tõuseb varimajanduse osakaal, ent ehitussektoris pole tema sõnul kriisi tunnetada, asjad on pigem paranemas. „Kraanasid on rohkem kui möödunud aastal ja paljudel on käed-jalad tööd täis."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe täismahus artiklit
Äripäevast.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.