Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arhitektide vaieldav hulk
Pikal perioodil Nõukogude ajal andis arhitektuuriõpet eestis praeguse Kunstiakadeemia eelkäija ERKI, ajapikku tuli mängu Tallinna Tehnikakõrgkool ning praeguseks on (taas)lisandunud ka Tehnikaülikool. Kas kõikidele lõpetavatele noortele arhitektidele on turul kohta?
Osapooled on selles küsimuses eriarvamusel. Ühisel nõul ei olda isegi selles, kuipalju arhitekte on Eestis vaja. 0,8 arhitekti on Eestis tuhande elaniku kohta, ent asjaosalised on isegi selle numbri täpsuses eriarvamusel, rääkimata sellest, kas uute arhitektuuri õppekavade avamine on vajalik tegevus või hoopistükkis vastutustundetu käik.
“Meie hinnangul on tegelikult praegu viimane aeg mõista, et konkureerime igapäevaselt Euroopa Liidu turul ja üha enam ka ülikoolidega üle kogu maailma,” selgitab käesolevas kuukirjas Kunstiakadeemia arhitekturiteaduskonna dekaan Toomas Tammis ning ütleb et sellises olukorras on uute arhitektuuriõppekavade lisandumine viimastel aastatel Eesti kõrghariduses üsna vastutustundetu tegevus.
Tallinna Tehnikaülikooli ahitektuuri- ja urbanistikainstituudi direktor Irina Raud märgib jällegi, et konkurents on tõepoolest eluterve ega ohusta kuidagi meie noorte arhitektide konkurentsivõimet tööturul.
Taolise põhimõttelise konflikti lahendust kusagilt lähiajal ei paista. Õnneks on reaalne elu siiski roosilisem ja tudengite tasemel toimub TTÜ ja EKA vahel regulaarne koostöö. Näiteks alles hiljuti esitleti töötoa “Kes kardab Kopli liine?” tulemusi, kus osalesid nii Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid, muinsuskaitse ja konserveerimise ning TTÜ inseneeria tudengid. Just säärastest koostööst sündnud teadmist ja sünergiat vajab muu hulgas ka meie ehitusturg. Pimedast vaidlemisest ei tõuse kasu kellelegi.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.
Enimloetud
4
5
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
Viimased uudised
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele