Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome alustab 120 miljonit eurot maksva tuulepargi ehitust
Kui Eestis alles arutatakse meretuuleparkide võimalikkust, siis meie põhjanaabrid on meist selles valdkonnas tegudes ees. Soome Hyötytuuli Oy alustab Pori lähedale mere tuulepargi ehitust, mille maksumuseks kujuneb ligi 120 miljonit eurot. Ehitustöödega alustatakse juba tänavu kevadel, kirjutab Rakennuslehti.
Esmalt alustatakse süvendustöödega. Merekaablite paigaldusega alajaamade vahele hakatakse paigaldama tuleva aasta kevadel ja suvel. Tuule turbiinid plaanitakse paigaldada samuti juba järgmise aasta suvel, mil soovtakse käivitada ka esimesed tuulikud.
Tuulikute kõrguseks on plaanitud 90 meetrit merepinnast ning tuuliku laba pikkuseks ca 60 meetrit. Tuulepargi töövõimsuseks saab olema üle 150 miljoni kilovatt tunni aastas, mis tagab elektrivarustuse umbes 8600-le kodumajapidamisele.
Meretuulepark on projekteeritud vastu pidama ka jääoludele ning materjali osas on välja töötatud erilahendsed.
„Meretuulepark toodab ligi poolteist korda rohkem kui mandril asuvad tuulepargid. Ehitusmaksumus on samas ligi kaks korda kallim kui samasugust parki ehitada mandrile, kuid see sisaldab juba merekaablite paigaldust ja ühendamist. Rajatava meretuule pargi ehitusega otsitakse uusi võimalusi efektiivsele meretuulte rakendamisele. Avamere tuulepargid on kasvav sektor ning see võimaldab uusi ja odavamaid eksporttooteid,“ rääkis Hyötytuulin OY tegevjuht Toni Sulameri.
Soome riik investeeris projekti 20 miljonit eurot juba 2014. aastal. Toetuse eesmärk on avada ettevõtetele uusi ärivõimalusi ja rakendada enam kodumaise tehnoloogilise oskusteabega insenere erinevates tööstusharudes.
Seotud lood
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.
Enimloetud
1
2
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
4
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
6
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Viimased uudised
Vaata galeriist, kes seal olid ja mis sinna tuleb!
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele