Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Moodne maja kui täispuhutav madrats
Kosmosetehnoloogia on alati avaldanud mõju lõpuks ka tavaliselse tsiviilelule. Eestlased on teinud ilma sellega, et mõtlesid välja Marsi maja, mis ise ennast lahti pakub. Kas sellist lahendust on võimalik siis kasutada ka koduplaneedil. Jah, on.
Ekraanitõmmis Foto: Youtube
Austraalia insenerid on maha saanud projektiga, väljastpoolt tavalise merekonteineri sees peitub tegelikult 54 ruutmeetrine elumaja. Kel on soovi saada suurem elumaja, siis on võimalus teisi konteinereid juurde liita ning kujundada endale sobiva suurusega elamispind.
Majas on sisse ehitatud kõik kommunikatsioonid, torustik, elektrikaablid, ühendused välisvõrkudega ühendamiseks.
Hetkel on hoone puhul arenduses ka rohelise energia maja versioon, kus energiat toodavad ka päikesepaneelid.
Et tegemist on peamiselt merekonteinerisse mahtuva hoonega, siis on ennetatud ka roosteprobleeme. Merekonteinerid on valmistatud terasest, mis on mõeldud vastu pidama väga niisketele tingimustele ning samuti soolasele mereveele.
Majad on projekteeritud ka vastu pidama ekstreemsetele tuultele, sh tornaadodele. Kõige tõhusam viis on tornaado tulekul maja tagasi kokku pakkida.
Kui tavaliselt on merekonteinerid transpordi ajal oma moodi 'kuumad ahjusd', siis EBS Block maja konteinerid kasutavad Bronya Classic tehnoloogiat, mis takistab terase soojusjuhtivust. Materjal on mõeldud vastu pidama vahemikus -60 kuni +250 kraadi celsiuse järgi. Samuti on hoone välis ja siseseinad isoleeritud, et hoida soojadel ilmadel jahedust ja külmadel ilmadel soojust. R-väärtus katusele on R50, seintel R55 ja põrandatele R39.
Majatootja on andnud lubaduse mitte võtta eraldi tasu transpordi ja kindlustuse eest. Tootja on märkinud, et kui saadetis jõuab tellitud sadamasse, on krundile toimetamise kohustus kliendil endal, seega transpordi kulu sõltub riigiti.
Kindlasti tekitab antud lahendus palju skepsist, kuid kui neid tehnoloogiaid usaldatakse kosmoses, kus valitsevad sageli teadmata ekstreemsed tingimused, siis miks ei peaks need toimima Maa peal.
Tallinna Tehnikaülikool, Kliimaministeerium, EKVÜ ja EEL korraldavad järjekorras 11. Teadmistepõhise ehituse konverentsi. Konverentsi peaesinejad, Eero Lunden ja Miimu Airaksinen Soomest, lahkavad ehitussektori vastutuse teemat kliimamuutustega toime tulekul arhitekti ja kinnisvaraarendaja vaatest.