Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: keskmine korter maksab 71 kuupalka
Keskmise korteritehingu maksumus sissetuleku suhtes on aasta-aastalt kasvanud, mis vähendab ostujõudu. Ostujõu vähenemist tasakaalustab siiski väga madal eluasemelaenude intressimäär.
Eesti keskmine korteritehingu maksumus oli maa-ameti andmetel 2015 II kvartalis 60 678 eurot. See on aastatagusest 19% kõrgemal.
Mõõdetuna keskmistes netopalkades tuleb Eesti keskmise korteritehingu eest tasuda 71 kuupalka. Viimaste aastate jooksul on keskmine palk kerkinud, kuid seda märksa aeglasemalt, kui korteritehingute hind.
Võib öelda, et sissetulekuga kõrvutades on korteritehingu maksumus üsna kõrgele tõusnud. Õnneks siiski on soodsad laenutingimused - eeskätt väga madal intressimäär kõrget hinda omalt poolt tasakaalustamas.
Seotud lood
Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemad palgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele