Autor: ehitusuudised.ee • 23. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Projektide elluviijad lisasid summale omafinantseeringuna kokku 38,5 miljonit eurot. Kokkuhoitav energiahulk on võrreldav Võru või Kuressaare linna aastase soojustarbimisega. Rajatud kaasaegsete seadmetega on võimalik aastas toota ligikaudu 329 gigavatt tundi soojusenergiat taastuvatest energiaallikatest.

KIKi juhtivkoordinaatori Siim Umbleja sõnul hoitakse tänu projektidele aastas kokku üle 140 000 tonni CO2. „Lisaks tagab see Eestis väiksema sõltuvuse fossiilkütustest, töökindlamad soojusvõrgud ja kaasaegsed kaugküttejaamad,“ sõnas Umbleja.

Kõige rohkem on ära tehtud Harjumaal, kus 3,2 miljoni euro eest valmis 11 projekti.  Tööde raames rekonstrueeriti ligi 13 kilomeetrid soojatorusid ning taastuvatele kütustele viidi 4 katlamaja. Ida-Virumaal tehti kvoodimüügi raha toel 9 projekti kogumaksumusega 4,3 miljonit eurot. Mahukaid töid ka Rapla-, Järva, Saare- ja Viljandimaal ning Lääne-Virumaal.

Tööde raames rekonstrueeriti kokku ligi 110 km soojustorustikke ja rajati 5 taastuvatel kütustel toimivat koostootmisjaama. Töösse rakendati 24 täisautomaatset puiduhakkel töötavat kaugküttekatlamaja, kus varasemalt kasutati fossiilseid kütuseid nagu kivisüsi, põlevkiviõli ning maagaas. 

Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest.