Äsja ülikoolist tulnud noored insenerid ei ole piisavate oskustega projekteerija tööks ning vajavad alati iseseisvumiseks kogemustega inseneri juhendamist. Kuidas või millega motiveerida kogenud tipptegijaid noorte väljakoolitamisega tegelema?
„Kuna kogenud insenere väga palju kuskilt juurde ei tule, peame ise tegema tööd, et kasvatada, arendada, luua innovaatiline keskkond ja korraldada inseneritasemele sobilikke täiendkoolitusi,“ selgitas inseneribüroo Amhold tegevdirektor Arvu Mägi Äripäeva 8. aprilli kuukirjale Ehitus. Tihti pole tema sõnul tööintervjuule tulnud lõpukursuse tudengid töös vajalikust projekteerimise oskusteabest või programmidest kuulnudki. „Aga meie peame alustavale noorele insenerile andma tipptarkvara, mis maksab meeletult ning vajab iga-aastast uuendamist.“
Seotud lood
Personalifirma Manpower leidis oma 2015. aasta uuringus, et USAs on juba neljandat aastat enim puudu elektrikke, õpetajaid ja lihunikke, vahendab Marketwatch. Ka Eesti ehitusettevõtjad on tõstatanud mitmetel kordadel üles tööjõu ja spetsialistide järelkasvu probleemi.
Aasta Ehitusinsener 2013“ ja AS Merko Ehitus Eesti projektidirektori Tiit Joosti sõnul peaksid projekteerimisega tegelevad insenerid olema praktilise ehituskogemuse saanud. Pelgan kõige rohkem, et praktilise kogemuseta insenerid joonestavad lahendusi, mis tegelikus elus ei toimi, on aegunud või ei arvesta ehitustehnoloogiat.
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?