Küsimustele vastas Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm.
2+1 tee on laialdaselt kasutusel küll Skandinaavias, ent Eestis varasemalt mitte. Milliste riikide juhistest lähtub Maanteeamet 2+1 teede projekteerimisel ja ehitamisel Eestis?
Maanteeamet lähtub 2+1 teede kavandamisel valdavas osas Rootsi kogemusele.
Milliseid lähtekohti on 2+1 teelõikude jaoks välja töötatud, et tagada ohutu liiklemine ning vältida nö 2+1 teeraja lõpus „viimase hetke“ möödasõite?
„Viimase hetke“ möödasõite ei saa liikluskorralduslike vahenditega vältida. See on eelkõike liikluskultuuri küsimus. 2+1 sõidurajaga lõpuosad oleme kavandanud vastavalt Rootsi teedeprojekteerimise normdokumentidele. Rootsis nimetatud lahendus toimib ja on liiklejale arusaadav. Põhimõtteliselt on 2+1 sõiduradadega lõikude lõpuosade lahendus analoogne Eestis rajatud 2+2 sõidurajaga teelõikude lõpuosadega.
Kas lisaks uudse tee rajamisega on teil plaanis integreerida ka smart-road (ingl k. tark-tee toim) lahendusi 2+1 teelõikudele?
Ei ole kavas.
Kuidas plaanite hakata monitoorima 2+1 teelõikude ohutust?
Tagasisidet lahenduse toimivuse osas saab visuaalsel hindamisel ja liiklejatelt tagasisidet saades. Tagasisidet saame ka lõigu liiklusõnnetuste statistikast.
Kuidas soovitate projekteerijatel ja ehitajatel ette valmistuda 2+1 teelõikude hangeteks?
Projekteerijatel ja ehitajatel tuleks tutvuda Rootsi ja Soome juhendmaterjalidega, mis käsitlevad 2+1 teelõike.
Mis saab olema 2+1 teelõikude hangete puhul määravateks hindamiskriteeriumideks?
Määravaks saab siiski maksumus.