25. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Brittide ehitusstrateegia tõi kulud alla ja soodustas sektori kasvu

Ühendkuningriikides võttis valitsus 2011. aasta maikuus vastu riikliku ehituse strateegia. Vastava strateegia põhiliseks eesmärgiks sai avaliku sektori ehituskulude vähendamine 15-20% ulatuses ja soodustada Briti ehitustööstuse kasvu ja arengut.

Kui arvudest rääkida, siis ehitussektor haldab olulist osa Ühendkuningriikide majandusest, moodustades 7% SKP-st. See on väärt 110 miljardit naela aastas. Ühendkuningriikide ehitussektorisse kuulub umbkaudu 300 000 ettevõtet, mis pakuvad tööd enam kui kahele miljonile inimesele. Seega oli majanduslikust aspektist lähtudes riikliku ehitusstrateegia vastuvõtmine väga julge ettevõtmine.

Riikliku ehitusstrateegia elluviimiseks oli palju erinevaid põhjuseid. Kuna veidi alla poole ehitusturust kuulub avaliku sektori alla, siis on riik selle tööstuse üks suurimaid haldajaid. Probleemiks oli aga, et avalik sektor ei olnud seni oma mõjuvõimu suutnud sehitusturul ekspluateerida. Riigi sooviks sai ehitustööstusega kahepoolse dialoogi loomine, tagamaks riigile endale ehitusteenuste pakkumise eest õiglane tasu ning ühtlasi pakkuda riigi elanikele kvaliteetset sotsiaalset infrastruktuuri.

2011. aasta riiklik ehitusstrateegia seadis eesmärgiks ehitusteenuste pakkumisel tagada parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe ning leida ehitusprojektidele keskkonnasäästlikke ja innovaatilisi lahendusi.

Selleks, et nõnda ambitsioonikas plaan ellu viia, võeti kasutusele mitmeid erinevaid meetmeid. Riik viis rakendusse ehitusteenuste kuluvõrdluse, võrdlemaks erinevatele projektidele kulutatud summasid.

Võrdluse põhieesmärk on erinevate ehitusteenuste tegeliku väärtuse kindlaks määramine ning seeläbi riiklike ehituskulude kärpimine nii, et projekti lõppresultaat ei kannataks.

Strateegia muutis ka hangete elluviimise mudelit. Selle asemel, et esitada ühele projektile mitu erinevat lahendust, esitatakse üks, mis on vastavuses sarnase projekti kuluvõrdluse abil leitud väärtusega ning on ühtib kliendi soovidega.

Kogu ehitustegevus on pärast esitusstrateegia vastuvõtmist sätestatud kindlate standarditega ning ühtlasi on lepingud ehitusmaterjalide varjustajatega rangelt reglementeeritud. Oluliseks meetmeks sai suurprojektide puhul tagada ühine koostöötasand projekti kallal töötavate inimeste seas vahenduskulude vähendamiseks.

Tihe koostöö, näiteks disainerite ja ehitajate vahel, on oluline ka ehitusvigade vältimiseks. Ehitusvead suurendavad kulusid ning saastavad keskkonda.

Oluline aspekt strateegia juures on turu elavdamine konkurentsi tekitamisega, sundides erinevaid ehitusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid jätkusuutlikke lahendusi otsides oma võimete piire kompima.

Kõik see kõlab meeletult töömahukalt ning seetõttu loodi strateegia rakendusse viimiseks kuus erinevat töögruppi kõige ülalnimetatuga tegelema.

Strateegia aastaga säästis 72 miljonit naele

2012. aastal avaldas Ühendkuningriikide valitsus raporti, mis andis ülevaate aasta jooksul pärast riikliku ehitusstrateegia vastuvõtmist kulude kärpimisega saavutatud progressi kohta. Selle kohaselt säästis avalik sektor ehituses aasta jooksul 72 miljonit naela. Avaldati ka kuluvõrdluste raportid, mis võimaldavad tulevaste projektide puhul rohkem säästa. 2013. aastal avaldas Ühendkuningriikide valitus veel ühe ehitusalase tegevusplaani inspireerituna 2011. aastal vastuvõetud strateegiast. Uusima strateegia eesmärgiks sai riigi ja ehitustööstuse vahelise koostöö pikaajaline tugevdamine. Tegevusplaan seab 2025. aastaks ambitsioonikaid eesmärke ressursside säästmise osas ja Briti ehitusteenuste globaalsele turule viimisel.

Kuidas strateegia end tasunud on?

Kuigi strateegia võeti avalikkuse poolt väga lahkesti vastu, olid paljud inimesed strateegia elluviimise võimalikkuse suhtes skeptilised. Üheks skeptitsismi põhjuseks oli tõsiasi, et enamus ehitusalased lepingud on pikaajalised ning see ei võimalda uusi lahendusi pakkuvatele ettevõtetele kasvulava.

Kriitikud on rõhutanud ka seda, et säästetud summad võivad osaliselt tuleneda majanduslangusest, mitte ainult ehitusstrateegia rakendamisest.

Suuri muudatusi riiklik strateegia Ühendkuningriikide ehitustööstuses endaga kaasa ei toonud, kuna tööstus tundub välisvaatlejatele ja teistele ekspertidele endiselt ebaökonoomne. Selle põhjuseks võivad osutuda ebarealistlikud ootused tööstuse suhtes või hoopiski strateegias esitatud meetmete ebaefektiivsus.

Avaliku- ja erasektori kliendid erinevate uurimuste kohaselt on strateegiale ette heitnud ka seda, et see ei täpsusta, kuidas reaalselt tagada ehitusprojektide keskkonnasäästlikkus ning milliseid projekte sellest tulenevalt eelistada.

Strateegia rõhutab ka kuluvõrdluse suurt osatähtsust kulude kärpimiseks kuid ei täpsusta, mil viisil võrdlus läbi viiakse ning  kas ja kuidas kuluvõrdlus projekti kvaliteedi väljendamisega seotud on. See on oluline veakoht, kuna kuluvõrdluste tähtsuse osakaal projektide hinna ja kvaliteedi suhete defineerimisel on puudulik.

Kuluvõrdlus võib olla väga eksitav, suunates kliente valima neid projekte, mis on odavamad, kuid kannatavad oma kvaliteedi poolest.

Kuigi Briti riiklik ehitusstrateegia on loodud turgu silmas pidades parimate kavatsustega, pole see end pikemas perspektiivis eriti ära tasunud. Kulude kärpimine on küll raha säästnud, kuid sellest tulenevalt on tööstus kannatanud. 2013. aastal Briti kohaliku ehitusajakirja Building poolt läbiviidud uuringu kohaselt pole 47% avaliku sektori ehitustööstuse klientidest strateegias esitatud soovitustest tulenevalt ehitushangete tegemisel muudatusi teinud. Britid ise pole siiani suuri muudatusi kohaliku ehitustööstuse arengus märganud ning seega pole strateegia kuigi efektiivne olnud. Stephen Ratcliffe, Ühendkuningriikide Tööandjate Liidu esimees sõnas mullu: “Valitsus peaks rohkem rõhutama strateegiast lähtunud edukaid projektide julgustamaks inimesi seda tõsisemalt võtma”.

Viimaste aastate jooksul on valitsus jätkuvalt ehitusturu elavdamiseks palju tööd teinud, võib olla lootusrikas, kuna esialgse dokumendi vastuvõtmine on käivitanud pikemaajalise protsessi suurte muudatuste elluviimiseks. Kuigi ka uuemad tegevusplaanid tekitavad oma ambitsioonikusega ehitustööstuses küllaltki palju skeptitsimi, on spetsiifiliste soovituste esitamine turu elavdamise seisukohalt oluline ja vajalik.

 

Autor: Maria Eldremann

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785