Rand: riigil viimane aeg ehituspoliitika väljatöötamiseks

EEEl-i juhatus ei saa seada endale lähitulevikku eesmärke, sest protsessid võtavad aega. Meie kõigi eesmärk on, et iga ehitise valmimise järel oleksid rahul nii tellija, ehitaja , arhitekt, projekteerija jne. Täna kahjuks alati ei ole see nii. Olukorra parendamiseks osaleme me väga aktiivselt ehitust puudutava seadusandluse väljatöötamisel ja teeme ise algatusettepanekuid.

Praegu on käsil ehituslepingu üldtingimuste välja töötamine, mis on küll tellijatele soovituslikud, kuid me loodame, et sarnaselt Soome praktikale muutuvad need lepingud laialt kasutatavateks. Osaleme ehitusala seadusloome töös aktiivselt. Väga tähtsaks peame haridus küsimusi. Me loodame tulevikus saada rohkem ehitusettvõtjate jaoks koolitatud kõrgeltharitud noori, kes on valmis ehitusplatsi juhtima.

Peagi algav EL struktuurfondide periood saab olema viimaseks, pärast mida nii suurt ELi toetust oodata ei ole. Millised on Teie ootused ja nõuanded targemale uue perioodi raha kasutamisele ehitusobjektide puhul?

EL struktuurfondide kasutamiseks saab soovitada  ainult, et otsused ja rahakasutamine oleks kiire. Loomulikult tuleks raha kasutada nii, et see aitaks kaasa kogu Eesti arengule. Kuid struktuurfondid on jälle ehituse mõistes lühiajaline meede. Tegelikult on Eestis elamuehitus praktiliselt olematu. Ainult Lätis ehitatakse elamispinda vähem, kui Eestis. Kõikides teistes ümbruskonna riikides aga kordades rohkem. Näiteks Helsingis linna tellimusel vähemalt 5000 korterit aastas. Eestis on valitsusel viimane aeg hakata välja töötama riikliku ehituspoliitikat sel hulgas  elamuehituse poliitikat. Ma pean silmas rendikortereid, sest see turg Eestis praktiliselt puudub. See on teema, mis nõuab pikemalt seletamist ja kahtlemata kavatsen ma selle teemaga aktiivselt tegutseda.

Mida kavatsete ette võtta, et tõhustada koostööd hankijatega?

Paremaks koostööks hankijatega ongi kavandatud ehituslepingu üldtingimused. Minu arusaama järgi on tellija ja ehitaja koostööpartnerid ja koostööpartnerid peavad olema võrdses positsioonis. Kohe on valmis saamas tunnustatu ehitusettevõtete nimekirja IT-lahendus ja me loodame, et tellijad hakkavad üha rohkem sõlmima lepinguid ainult selles nimekirjas olevate ettevõtetega. On ju teada, et täna on probleeme just nende ettevõtetega, kes ei kuulu EEEL-i.

Teil on pikaaegne kogemus Soome turul tegutsedes. Mida saavad teha Eesti ettevõtted paremini kui Soome ettevõtted, milliseid Soome ehitusturu vigu tuleks vältida?

Ehituses kasutatavate tehnoloogiate poolest ei jää Eesti ettevõtted Soome omadest millestki maha. Küll aga hinnatakse Soomes rohkem aega ja planeeritakse ehitusprotsessi paremini. See algab juba tellijast, kes korraldab konkursi nii, et peale töövõtja valimist jääb ehituse alguseni vähemalt pool aastat. Mis valesti? Soomes ehitatakse üleliia keerulisi hooneid, eriti elamuid. See teeb need liiga kalliks. Soome ehitajad on tõstatanud selle küsimuse ja soovitanud  projekteerida natuke lihtsamaid kortermaju saavutamaks mõistlikku hinnataset.