Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
RKAS, kvoodiraha otsas, mis edasi?
Ehitusuudised.ee uuris Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimehelt Jaak Saarniidult, milliseid töid võetakse ette järgmisena, pärast kvoodiraha lõppemist.
"Riigi Kinnisvara AS vahendas aastatel 2010-2012 ehitussektorile ligikaudu 150 miljoni euro eest töid. Edukalt juhitud CO2projekt tõi lisatellimuse 14 miljoni euro suuruses mahus täiendava 51 hoone renoveerimiseks 2013. aastal. Ettevõttele kuuluvate haldusobjektide juures on plaanis järgnevatel aastatel teha erinevaid parandustöid 5 miljoni euro eest," rääkis Saarniit.
"Käesoleval aastal lõppevad nelja riigigümnaasiumi ehitustööd Viljandis, Haapsalus, Nõos ja Jõgeval ning on alustatud ettevalmistustöödega riigigümnaasiumide rajamiseks Tartusse, Võrru, Jõhvi, ja Pärnu," tõi Saarniit välja lühiajalise plaani.
"Lähiajal kuulutame välja ehitushanked Tallinna ja Tartu Päästeameti ja häirekeskuse hoonete rajamiseks. Samuti seisab ees Narva piiripunktide (Narva-1 ja Narva 2) ning jalakäijate silla rekonstrueerimine," lisas ta. "Lisaks käivad ettevalmistustööd Rahvusarhiivi hoone, Kaagvere Eriinternaatkooli, Võru politsei-ja pääste ühishoone laiendamiseks, nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks. Tallinna uue vangla rajamisega on jõutud projekteerimise faasi. Nende ehitusfaasi loodame jõuda järgnevatel aastatel."
"Käimasoleva Eesti rahva Muuseumi uue peahoone ehitus on kahtlemata üks suurprojektidest, mis ehitussektorile tänavu ja ka tuleval aastal tööd annab," tõi Saarniit välja, mis peaks siis aitama ehitajatel madalseisu üle elada.
Seotud lood
Värske konjunktuuriinstituudi ülevaade näitab, et kõige ebakindlamalt tunneb end ehitussektor, kuna ehitustegevust piirab ebapiisav nõudlus ehk tööpuudus, kirjutab Äripäev.
Ehitusuudised.ee uuris Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu esimehelt Arto Aasalt, millised on plaanid pärast CO2 projektide lõppemist.
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele