“Eelmise perioodi raha on ära kulutatud ja uut pole veel avanenud. Peamiselt teedeehituse ja infrastruktuuri ehitusettevõtete projektimeeskonnad on oma valdkonnas tööta ja nendele otsitakse aktiivselt projekte üldehituse valdkonnas. See on suurendanud üldehituses konkurentsi,” ütles Kull.
Teine põhjus on CO2 kvootide müügist saadud raha ja sellega seotud projektide lõppemine.
“Suurtele ehitusfirmadele andis see küll vähem tööd, see-eest aga väiksematele. Seega on kaks olulist allikat kokku kuivanud ja konkurents hoonete ehitusel tihenenud. Samuti on turul päris palju uusi ja ambitsioonikaid tulijaid, kes löövad aktiivselt erahangetel kaasa,” lisas ta.
Ehitajad ei julge hinnatõusu loota. Üle 72% ehitusettevõtjatest ütles, et ehitushinnad jäävad samaks, kuid 26% näeb hinnatõusu.
“Sisendite hinnad ei lange, peatöövõtu hinnad langevad kattemarginali või riski hinna arvel. Võetakse risk, et nutikama töö tegemisega õnnestub midagi kokku hoida, kuid kuskil tuleb ka seal piir ette,” selgitas Kull.
Küsimusele, millal ehitussektor elavneb, Kull vastata ei julge.
“Kardan, et see ongi uus reaalsus ja et see jääb pikaks ajaks. Ehitusettevõtteid on Eestis liiga palju.
Loe edasi pikemalt 29. mai Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Ehitusuudised.ee uuris Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimehelt Jaak Saarniidult, milliseid töid võetakse ette järgmisena, pärast kvoodiraha lõppemist.
Esimeses kvartalis ehitasid ettevõtted 6% võrra enam kui aasta tagasi samal ajal. Samas kasvutempo aeglustub.
Ehitusuudised.ee uuris Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu esimehelt Arto Aasalt, millised on plaanid pärast CO2 projektide lõppemist.
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.