Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitussektorit vaevab tööpuudus
Värske konjunktuuriinstituudi ülevaade näitab, et kõige ebakindlamalt tunneb end ehitussektor, kuna ehitustegevust piirab ebapiisav nõudlus ehk tööpuudus, kirjutab Äripäev.
Küsitletud ettevõtjatest vastas ligi 63%, et ehitustegevuse suurim piirang on ebapiisav nõudlus, samas prognoosis ligi 56% ettevõtjatest järgnevaks kolmeks kuuks ehitustööde mahu kasvu.
Maru Ehituse juhatuse esimees Tõnu Kull ütles, et ehitussektoris valitseval tööpuudusel on kaks selget põhjust. Üks on Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi lõpp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Eelmise perioodi raha on ära kulutatud ja uut pole veel avanenud. Peamiselt teedeehituse ja infrastruktuuri ehitusettevõtete projektimeeskonnad on oma valdkonnas tööta ja nendele otsitakse aktiivselt projekte üldehituse valdkonnas. See on suurendanud üldehituses konkurentsi,” ütles Kull.
Teine põhjus on CO2 kvootide müügist saadud raha ja sellega seotud projektide lõppemine.
“Suurtele ehitusfirmadele andis see küll vähem tööd, see-eest aga väiksematele. Seega on kaks olulist allikat kokku kuivanud ja konkurents hoonete ehitusel tihenenud. Samuti on turul päris palju uusi ja ambitsioonikaid tulijaid, kes löövad aktiivselt erahangetel kaasa,” lisas ta.
Ehitajad ei julge hinnatõusu loota. Üle 72% ehitusettevõtjatest ütles, et ehitushinnad jäävad samaks, kuid 26% näeb hinnatõusu.
“Sisendite hinnad ei lange, peatöövõtu hinnad langevad kattemarginali või riski hinna arvel. Võetakse risk, et nutikama töö tegemisega õnnestub midagi kokku hoida, kuid kuskil tuleb ka seal piir ette,” selgitas Kull.
Küsimusele, millal ehitussektor elavneb, Kull vastata ei julge.
“Kardan, et see ongi uus reaalsus ja et see jääb pikaks ajaks. Ehitusettevõtteid on Eestis liiga palju.
Ehitusuudised.ee uuris Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimehelt Jaak Saarniidult, milliseid töid võetakse ette järgmisena, pärast kvoodiraha lõppemist.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.