Aas: uus rahasüst  energiatõhususele

Statistikaamet tõi I kvartali tulemustes välja, et majanduskasvu varasemalt vedanud ehitussektor on sellest rollist tugevasti taandunud. Ühe põhjusena tõi amet välja CO2 projektide lõppemise, mis andis ehitussektorile palju tööd.

Praegu on kõik äraootaval seisukohal, mis saab edasi ja millal.

RKASe nõukogu esimehe Arto Aasa sõnul on küll järgmisesse Euroopa Liidu Struktuurfondide perioodi plaanitud suuremad summad kui eelmisel perioodil. Kuna hetkel vaidlused uue eelarveperioodi osas Brüsselis alles käivad, on keeruline midagi konkreetsemalt rääkida. Pärast Brüsselist tulnud otsuseid läheb Aasa sõnul siseriiklikult aega konkreetsete ostuste tegemiseks veel kindlasti pool aastat, kui mitte rohkem.

„CO2 projektid on lõppenud. Riik plaanib järgmisena 102 miljonit eurot rakendad kortermajade energiatõhusamaks muutmist. Suure tõenäosusega seda RKAS enam ei koordineeri, vaid programmiga tegeleb KredEx,“ ütles Aas.

Kas RKAS peaks olema Eesti ehitusturu turgutaja?

„Ei näe, et RKASel peaks olema selline roll. RKASe peamine ülesanne on teha seda, mida riik tellib. Kunstlikku boonusprogrammi pole ja ma ei arva, et riik peaks sellega tegelema,“ märkis Aas. „Praegu on uusi projekte küll tulemas, kuid täpsemalt ei saa nendest veel rääkida. On küll projekte, mida ka RKAS saan omast tahtest teha.“

Mida on riik ettevõtnud, et meelitada siis investeeringuid, mis turgutaksid ehitussektorit?

„Töö selles valdkonnas käib. Paberil on olemas üsna palju ambitsioonikaid plaane. Üht suurt rolli veab kindlasti uutesse kaubanduskeskustesse investeerivad ettevõtjad, kes annavad tööd ka ehitajatele,“ ütles Aas.

Aas pidas oluliseks ka hangete efektiivsuse kasvu ning pidas oluliseks käimasolevat riigivara reformi, kus saab RKASel olema kindlasti suur roll. Aasa sõnul on oluline, et riigi objekte tellivad ning haldavad professionaalid.

„Juba praegu on näha, kus osad ministeeriumid annavad kinnisvara haldamise ning arendamise kompetentsema institutsiooni kätte. Paraku ei ole sellest veel kõik ministeeriumid aru saanud. Negatiivse näitena saab siin tuua Põllumajandusministeeriumi, kus protsess on läinud oodatust keerulisemalt. Näen tulevikus, et riigivara haldajaks on RKAS, kes on professionaalsem ning oskab kõige pädevamalt ka hankeid korraldada.“

Aas ootab häid tulemusi ka Maanteeametilt. Aasa hinnangul oli kuritegelik, et eelmise juhtkonna poolt ei suudetud kõike rahasid ära kasutada, mis tegelikult teede ehituseks mõeldud oli. „Usun, et Maanteeameti juhil Aivo Adamsonil õnnestub seal majas oma töötajad efektiivsemalt ja tulemuslikumalt tööle panna, kui eelmised juhid,“ ütles Aas.