Eesti ettevõte paigaldas Kaunasesse betoonmoodulitest varjumiskoha

Varjendite eelnõus on palju, mis meenutab Soome lahendust. Aga just see osa, kus Eesti proovib teha “veel paremini”, võib süsteemi ohtlikult kalliks ja raskesti rakendatavaks muuta, kirjutab Projekt kuubis OÜ peaarhitekt Katrin Männik.

Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega seatakse nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade põhimõtetele. Eesmärgi järgi peaks 2034. aastaks olema varjumiskoht tagatud poolele Eesti elanikest.

Viimase kümnendi jooksul on koduostjate ootused selgelt muutunud, kuid igal mugavusel on oma jälg, kirjutab Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik ja selgitab, kuidas eluasemehinda mõjutavad ühelt poolt karmid turva- ja energiatõhususe nõuded ning teiselt poolt on luksus saanud kodusostja baasootuseks.

Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.