Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus ehitusseadus muudab energiamärgise kohustuslikuks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu kutsutud uus ehitusseadus kohustab üle 500 m² pinnaga hoone puhul tähistama hoonet energiatähisega. Lisaks tekib kohustus esitada andmeid energiamägise kohta hoone müümisel või rentimisel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialisti Kevin Vaheri sõnul näeb riik hoonete projekteeritud või tegeliku energiavajadust näitava energiamärgise kasutamises inimeste teadlikkuse tõstmist energiatõhususe teemal.
MKMi hinnangul peavad hooneomanikud tulenevalt ehitusseaduse muudatustest rohkem tähelepanu pöörama hoonete energiatõhususele ja energiamärgise kasutamisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänaseks on Eestis välja antud ligi 7000 energiamärgist. Energiamärgise andmed kantakse elektrooniliselt riiklikkusse ehitusregistrisse, et muuta sellekohane teave avalikuks.
Uue ehitusseadusega nõutav energiamärgis büroohoonete puhul on pigem hüpoteetiline ning sobib hästi turunduslikuks komponendiks, toob välja Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.