Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu kutsutud uus ehitusseadus kohustab üle 500 m² pinnaga hoone puhul tähistama hoonet energiatähisega. Lisaks tekib kohustus esitada andmeid energiamägise kohta hoone müümisel või rentimisel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialisti Kevin Vaheri sõnul näeb riik hoonete projekteeritud või tegeliku energiavajadust näitava energiamärgise kasutamises inimeste teadlikkuse tõstmist energiatõhususe teemal.
MKMi hinnangul peavad hooneomanikud tulenevalt ehitusseaduse muudatustest rohkem tähelepanu pöörama hoonete energiatõhususele ja energiamärgise kasutamisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänaseks on Eestis välja antud ligi 7000 energiamärgist. Energiamärgise andmed kantakse elektrooniliselt riiklikkusse ehitusregistrisse, et muuta sellekohane teave avalikuks.
Seotud lood
Uue ehitusseadusega nõutav energiamärgis büroohoonete puhul on pigem hüpoteetiline ning sobib hästi turunduslikuks komponendiks, toob välja Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.