Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul kujutavad lagunenud rõdud reaalset ohtu majaelanike tervisele ning vajavad kiiremas korras renoveerimist, mistõttu tuleks kaaluda eraldi riikliku toetusmeetme loomist.
“Eilne juhtum Tallinnas Lasnamäel, kus lagunenud rõdupiire alla kukkus, lõppes küll õnnelikult ja keegi ei saanud viga, kuid see näitab, et lagunenud nõuka-aegsed rõdud kujutavad endast otsest ohtu majaelanike elule ja tervisele,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
“Väljaulatuva rõdu konstruktsioonide remonti praeguses KredExi toetusmeetmes otseselt välja toodud pole, samas kuulub rõdu hoone väliskonstruktsioonide hulka ja on oma olemuselt tihti väga tihti külmasillaks,” selgitas ta. “Meie hinnangul peaks rõdude renoveerimine kuuluma energiatõhususe tõstmise terviklahendusse, kuid võiks kaaluda eraldi toetusmeetme loomist rõdude korrastamiseks või ehituseks – ilus ja korras rõdu loob ju elukeskkonnale lisaväärtust.”
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab korteriühistule parimaks lahenduseks elamu tervikrenoveerimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Meile poolt läbi viidud küsitlused näitavad, et enamik ühistuid eelistab tervikrenoveerimst, kuid algust tehakse pigem üksikute töödega - ebakindlus tuleviku suhtes ning aina kiirenevas tempos tõusvad hinnad on inimesed täiendavate rahaliste kohustuste suhtes murelikuks teinud,» rääkis Mardi. “Tervikrenoveerimine annab aga energia säästmisel parima tulemuse ning on ka riikliku toetuse saamise tingimus,” lisab Mardi
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?