Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aasta tegijad - euro, üüriturg ja kallinev ehitus
Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki hinnangul mõjutasid kinnisvaraturgu tänavu enim kallinevad ehitushinnad, euro ja buumis üüriturg.
Euro – lootsime kõige paremat, aga…
Veel aasta alguses oli euro tulek positiivne märk. Mitte, et see oleks pidanud kinnisvaraturul (või muus majanduselus) koheselt kiireid tulemusi näitama. Pigem oli euro-optimistide valdav veendumus, et euro näol on tegemist pikaajalise Eesti majandust toetava vundamendikiviga.
Täna oleme paraku olukorras, mida me ehk isegi pool aastat tagasi ette ei näinud. Euro lõpp ei ole siiski veel saabunud.
Püüdes midagigi positiivset euros näha, siis võiks küsida, et milliseid devalveerimisjutte räägitaks Eesti kroonist praegustes oludes? Millised oleksid Eesti intressimäärad ja laenukäibed täna ilma eurota?
Igal juhul – tahame me seda või mitte – jääb koduse krooni euro vastu vahetamine meid väga oluliselt mõjutama veel tükiks ajaks. Loodame, et selles mõjus on ka midagi positiivset.
Elamispindade üüriturg buumis
Igal talvel (va käesoleval talvel) tuleb lumi maha ootamatult. Sama ootamatult avastasid paljud üürkorteri otsijad 2011. aasta septembris, et turul valitses üürikorterite põud.
Kui tavapärane hetkeline üürikorterite defitsiit laheneb enamasti juba septembri teiseks pooleks, siis 2011. aasta üüriturul on nõudlus ka tänasel talvisel ajal endiselt kõrgem kui pakkumine.
Üürituru äkilise elavnemise põhjuseid on välja toodud palju. Näiteks ka seda, et kõik laulva revolutsiooni aja lapsed on nüüd kui üks mees käest kinni ja sini-must-valgeid lehvitades kodust minema jalutanud ja endale uut üürikodu otsimas.
Üürinõudluse äkilise kasvu põhjus on siiski pigem selles, et kehvad majandustingimused ei luba eluasemevajadust rahuldada selle ostmise teel – pole omafinantseeringut, pangast laenu kah hästi ei saa ja paar aastat tagasi kärbitud palkki ei ole tõusma hakanud… Ja majanduse ebakindlus ei soosi pikaajaliste otsuste langetamist.
Üüriturg on eelkõige just majandusolude tõttu oluliselt laienenud ja eeldatavasti jätkab samal suunal veel pikki aastaid.
Hetkel kuum
Ehitushind paneb arendusele pidurid peale
Järjest kasvav ja kasvav ehitushind ei lase end kärbuvast nõudlusest segada. Ses kontekstis tulevad vägisi meelde 2006. aasta lõpu ja 2007. aasta alguse ajad, kus kinnisvarahinnad veel pahinal tõusid, kuid tehinguid ammu enam ei tehtud.
Täna on ehitushinnad jõudnud ehitusettevõtete väidetel tasemele, kus need olid 2007. aasta tipphindade ajal. Ehitushinnad ületavad arendajate ootusi viiendiku võrra ja see on hinnavahe, mis enamasti sunnib arendusprojektid oluliselt odavamaks ümberprojekteerima või ehitustegevusest sootuks loobuma.
Ehitushinna tuleviku kohta on erinevaid prognoose, kuid valdavalt siiski eeldatakse hindade mittelangemist. See on tegur, mis toob järgmiseks-ülejärgmiseks aastaks uute kinnisvarapakkumiste olulise vähenemise.
2011. oli väga huvitav, kuid ka raske aasta kinnisvaraturul. Vähe on põhjust arvata, et järgmisel aastal oleme käesolevast märksa paremas seisukorras.
Pigem tuleb kinnisvaraturul toimetajatel arvestada sellega, et tänane olukord ongi igapäevane normaalsus, millega peab kohanema.
Seotud lood
Ehitajail saab järgmisel aastal olema keeruline - tööd on vähe ja seegi väikese marginaaliga. Ehitushind aga kallineb tuleval aastal kuni 15% võrra.
2012. aastal võidab see, kes suudab kiiresti reageerida turu trendidele, kinnitas AS Merko Ehitus juhatuse esimees Tiit Roben ja lisas, et valmis tuleb olla kõigeks.
Enne kodu ostmist tasub vähemalt kaaluda üürimise eeliseid ostmise ees - näiteks kaasneb üürimisega vähem riske või saab seeläbi elada pinnal, mida osta ei jõuaks.
2012. aasta tuleb ehitajatele endiselt raske, turg on ettearvamatu, konkurents tihe ning jätkuvalt on puudu kvalifitseeritud ehitustöölistest, prognoosib AS Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin.
Talve lähenedes tuleb ettevõtetel arvestada suurenevate elektrikuludega. Kui päikesest toodetud energiat jääb vähemaks ja kallimad elektritunnid hakkavad rahakotis tugevamalt tunda andma, võib akusalvesti näida hea lahendusena: akud saab täis laadida siis, kui elekter on odav, ning salvestatud energiat kasutada kallitel tundidel. Tegelikult ei peaks aga sugugi iga ettevõte endale akupanka soetama.
Enimloetud
1
2
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele