29. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Indeks jätkab endiselt horisontaalset liikumist. Seni pole olnud tegureid, mis indeksit liigselt üles- või allapoole liigutaksid. Turu aktiivsust on hoidnud eluasemelaenude hea kättesaadavus. Pankade väikesed laenukahjud  Eestis ja Rootsi majanduse hea seis on võimaldanud laenurahal eluasemeturule voolata.

Kinnisvaraga otseselt seotud sektoritesse on väljastatud ligi 60% laenudest ning kõikidest laenudest on 80% kinnisvaraga tagatud. Rootsi majanduse jahtumine ning karmistuvad nõuded pankade likviidsusele võivad saada takistuseks  laenumahtude kasvule Eestis lähitulevikus. Eeltoodut arvesse võttes võivad  tehinguaktiivsus ja kinnisvarahinnad   jääda pikemaks ajaks 2004.–2005. aastate tasemele.

Oktoobris vedasid kinnisvaramulli indeksi väärtust allapoole maatehingud, mille hinnatasemed läksid alla kõikides liikides. Indeksil aitasid siiski plusspoolele jääda tootmis- ja ärihoonete ning elamute tehingute hinnatõus. Korterite hinnamuutus jäi seekordse indeksi liikumise mõjutamisel marginaalseks.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. aasta veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga oli aasta tagasi 2010. aasta juunis, mil indeks näitas 49,8 punkti. Indeksi põhjast on selle aasta septembriks olnud tõus 5,2%.

Autor: Urmas Laur