Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Ülar Marki sõnul on paljud 1950-60ndatest pärit kortermajad halvas seisus ning sageli ei paranda olukorda ka põhjalik remont. 
Selliste hoonete ülalpidamine muutub aga aktuaalseks energia kallinemise tõttu.  "Kui paigaldada soojustus, siis tuleb paigaldada aknad, aga siis tuleb panna uus ventilatsioon, ja siis tuleb uus elektrisüsteem teha. Seega pikka lahendust ei ole," rääkis Mark ETV hommikuprogrammis "Terevisioon".
Marki sõnul on olukord keeruline, kuna pea 70 protsenti Eesti elamufondist moodustavad korterelamud. Ta avaldas lootust, et ükski hruštšovka või paneelmaja kokku ei kuku, kuid paneelmajade puhul on see võimalus olemas.
Mark tõi näite Saksamaalt, kus pärast kahe riigi ühinemist hakati samuti hoogsalt korterelamuid renoveerima, kuid lõpuks saadi aru, et see ei tasu ära ja projekt pandi seisma. "Hinnavahe vana elamu remontimise ja uue ehitamise vahel on väga väike," selgitas ta.

Seotud lood

Arvamused
  • 18.10.11, 10:05
Magalad ei kao kuhugi!
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi usub, et magalarajoonid niipea populaarsust ei kaota ning neid ei ähvarda ka getostumine.
Uudised
  • 12.10.11, 10:01
Arhitekt: vaja on ohtralt uusi korterelamuid
Rohkem kui 80 protsenti tallinlasi elab aastatel 1960–1990 ehitatud kortermajades, mille eluiga hakkab paarikümne aasta pärast otsa saama.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 17:01
Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele