Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Ülar Marki sõnul on paljud 1950-60ndatest pärit kortermajad halvas seisus ning sageli ei paranda olukorda ka põhjalik remont.
Selliste hoonete ülalpidamine muutub aga aktuaalseks energia kallinemise tõttu. "Kui paigaldada soojustus, siis tuleb paigaldada aknad, aga siis tuleb panna uus ventilatsioon, ja siis tuleb uus elektrisüsteem teha. Seega pikka lahendust ei ole," rääkis Mark ETV hommikuprogrammis "Terevisioon".
Marki sõnul on olukord keeruline, kuna pea 70 protsenti Eesti elamufondist moodustavad korterelamud. Ta avaldas lootust, et ükski hruštšovka või paneelmaja kokku ei kuku, kuid paneelmajade puhul on see võimalus olemas.
Mark tõi näite Saksamaalt, kus pärast kahe riigi ühinemist hakati samuti hoogsalt korterelamuid renoveerima, kuid lõpuks saadi aru, et see ei tasu ära ja projekt pandi seisma. "Hinnavahe vana elamu remontimise ja uue ehitamise vahel on väga väike," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi usub, et magalarajoonid niipea populaarsust ei kaota ning neid ei ähvarda ka getostumine.
Rohkem kui 80 protsenti tallinlasi elab aastatel 1960–1990 ehitatud kortermajades, mille eluiga hakkab paarikümne aasta pärast otsa saama.
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.