Arhitekt: hruštšovkade renoveerimine ei tasu ära

Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Ülar Marki sõnul on paljud 1950-60ndatest pärit kortermajad halvas seisus ning sageli ei paranda olukorda ka põhjalik remont. 

Selliste hoonete ülalpidamine muutub aga aktuaalseks energia kallinemise tõttu.  "Kui paigaldada soojustus, siis tuleb paigaldada aknad, aga siis tuleb panna uus ventilatsioon, ja siis tuleb uus elektrisüsteem teha. Seega pikka lahendust ei ole," rääkis Mark ETV hommikuprogrammis "Terevisioon".

Marki sõnul on olukord keeruline, kuna pea 70 protsenti Eesti elamufondist moodustavad korterelamud. Ta avaldas lootust, et ükski hruštšovka või paneelmaja kokku ei kuku, kuid paneelmajade puhul on see võimalus olemas.

Mark tõi näite Saksamaalt, kus pärast kahe riigi ühinemist hakati samuti hoogsalt korterelamuid renoveerima, kuid lõpuks saadi aru, et see ei tasu ära ja projekt pandi seisma. "Hinnavahe vana elamu remontimise ja uue ehitamise vahel on väga väike," selgitas ta.