Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Ülar Marki sõnul on paljud 1950-60ndatest pärit kortermajad halvas seisus ning sageli ei paranda olukorda ka põhjalik remont. 
Selliste hoonete ülalpidamine muutub aga aktuaalseks energia kallinemise tõttu.  "Kui paigaldada soojustus, siis tuleb paigaldada aknad, aga siis tuleb panna uus ventilatsioon, ja siis tuleb uus elektrisüsteem teha. Seega pikka lahendust ei ole," rääkis Mark ETV hommikuprogrammis "Terevisioon".
Marki sõnul on olukord keeruline, kuna pea 70 protsenti Eesti elamufondist moodustavad korterelamud. Ta avaldas lootust, et ükski hruštšovka või paneelmaja kokku ei kuku, kuid paneelmajade puhul on see võimalus olemas.
Mark tõi näite Saksamaalt, kus pärast kahe riigi ühinemist hakati samuti hoogsalt korterelamuid renoveerima, kuid lõpuks saadi aru, et see ei tasu ära ja projekt pandi seisma. "Hinnavahe vana elamu remontimise ja uue ehitamise vahel on väga väike," selgitas ta.

Seotud lood

Arvamused
  • 18.10.11, 10:05
Magalad ei kao kuhugi!
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi usub, et magalarajoonid niipea populaarsust ei kaota ning neid ei ähvarda ka getostumine.
Uudised
  • 12.10.11, 10:01
Arhitekt: vaja on ohtralt uusi korterelamuid
Rohkem kui 80 protsenti tallinlasi elab aastatel 1960–1990 ehitatud kortermajades, mille eluiga hakkab paarikümne aasta pärast otsa saama.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:44
Renoveerimine ei pea olema stressirohke projekt
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele