Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arhitekt: vaja on ohtralt uusi korterelamuid
Rohkem kui 80 protsenti tallinlasi elab aastatel 1960–1990 ehitatud kortermajades, mille eluiga hakkab paarikümne aasta pärast otsa saama.
MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus juhataja Ülar Mark on mures, et kui kohe praegu ei algatata mõttetalguid, kuidas panna käima massiline elamuehitus nii Tallinnas kui Eesti teistes linnades, siis mingil hetkel võime seista keerulise eluasemeprobleemi ees, vahendab Tallinna Postimees.
Marki sõnul on Eesti üks väheseid riike, kus kortermajade korterid kuuluvad peaaegu täielikult elanike omandusse ning üüriturg on ülimalt väike ja välja kujunemata. Kui terve korrusmaja kuuluks ühele omanikule, siis saaks ta üüritulu eest ehitada uusi maju ja need uuesti välja üürida ning nii kasvaks uute elamute arv sujuvalt.
Mark selgitas, et 30–50 aasta vanuse korterelamu täielik renoveerimine tähendab sisuliselt uue maja ehitamist, aga sama kvaliteeti kindlasti ei saavutata.
Seotud lood
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi usub, et magalarajoonid niipea populaarsust ei kaota ning neid ei ähvarda ka getostumine.
Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Ülar Marki sõnul on paljud 1950-60ndatest pärit kortermajad halvas seisus ning sageli ei paranda olukorda ka põhjalik remont.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toomark ei ole nõus eilses Postimehes avaldatud Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Marki arvamusega, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid.
Kinnisvaraliidu juhi Peep Soomani sõnul head lahendust vanades kortermajades elavate inimeste jaoks ei ole, sest uuele pinnale ümberkolimist suudavad endale lubada vähesed.
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele