Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on kõige suurem säästukoht elamufond ning ta rõhutas, et omanikke ja ühistuid tuleb jätkuvalt motiveerida investeeringuid ette võtma.
Riigikohu infotunnil küsis Karel Rüütli, mida kavatsetakse ette võtta, et energiasäästu eesmärke oleks võimalik lähitulevikus paremini täita.
Parts märkis, et meil on olemas avatud toetusprogrammid kortermajadele ja avaldas lootust sellise investeeringute toetamise programmi avamist ka väikemajadele lähikuudel saavutamaks energia kokkuhoidu. Partsi arvates on investeeringute realiseerumise hindamise kaudu võimalik väita, et valitsuse loodud võimalused tegelikult ületavad 2007. aastal energiasäästuks kavandatu.
Partsi selgituste kohaselt toetatakse kortermajades renoveerimist kuni 35% ulatuses projekti maksumusest, ning lisaks on ka meede projekti kõrgekvaliteediliselt tegemiseks, mille kohaselt 90% projekti maksumusest toetab riik läbi KredExi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti tõi ta esile veel ühe meetme, mille kohaselt pakutakse turutingimustest odavamat laenu koostöös pankadega. „Meil on olemas ka pehmemaid meetmeid: nõustajad, konsultandid, põhiliselt KredExi kaudu selleks, et need asjad läheksid käima. Oleme üsna palju vaeva näinud, et pangad, kinnisvarahaldajad, ehitusettevõtted tõepoolest näeksid teatud võimalust aktiivsemalt turul teenust pakkuda,“ märkis minister.
Ta toonitas, et peame aga endiselt motiveerima omanikke ja ühistuid investeeringuid ette võtma energia säästlikuks kasutamiseks.
Seotud lood
Keskmine soojusenergia tarve Tartu korterelamutes on energiaauditite järgi ligi 170 kWh/m² ja säästupotentsiaal on sellest 50%.
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.