Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on kõige suurem säästukoht elamufond ning ta rõhutas, et omanikke ja ühistuid tuleb jätkuvalt motiveerida investeeringuid ette võtma.
Riigikohu infotunnil küsis Karel Rüütli, mida kavatsetakse ette võtta, et energiasäästu eesmärke oleks võimalik lähitulevikus paremini täita.
Parts märkis, et meil on olemas avatud toetusprogrammid kortermajadele ja avaldas lootust sellise investeeringute toetamise programmi avamist ka väikemajadele lähikuudel saavutamaks energia kokkuhoidu. Partsi arvates on investeeringute realiseerumise hindamise kaudu võimalik väita, et valitsuse loodud võimalused tegelikult ületavad 2007. aastal energiasäästuks kavandatu.
Partsi selgituste kohaselt toetatakse kortermajades renoveerimist kuni 35% ulatuses projekti maksumusest, ning lisaks on ka meede projekti kõrgekvaliteediliselt tegemiseks, mille kohaselt 90% projekti maksumusest toetab riik läbi KredExi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti tõi ta esile veel ühe meetme, mille kohaselt pakutakse turutingimustest odavamat laenu koostöös pankadega. „Meil on olemas ka pehmemaid meetmeid: nõustajad, konsultandid, põhiliselt KredExi kaudu selleks, et need asjad läheksid käima. Oleme üsna palju vaeva näinud, et pangad, kinnisvarahaldajad, ehitusettevõtted tõepoolest näeksid teatud võimalust aktiivsemalt turul teenust pakkuda,“ märkis minister.
Ta toonitas, et peame aga endiselt motiveerima omanikke ja ühistuid investeeringuid ette võtma energia säästlikuks kasutamiseks.
Seotud lood
Keskmine soojusenergia tarve Tartu korterelamutes on energiaauditite järgi ligi 170 kWh/m² ja säästupotentsiaal on sellest 50%.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?