Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu korterelamute säästupotentsiaal on 50%
Keskmine soojusenergia tarve Tartu korterelamutes on energiaauditite järgi ligi 170 kWh/m² ja säästupotentsiaal on sellest 50%.
Teisisõnu oleks võimalik saavutada renoveerimise järgne normaalaastale taandatud soojusenergia tarbimine suuruses 85 kWh/m² aastas, selgub Tartu Regiooni Energiaagentuuri analüüsist Tartu elamute ning Tartu linna haldushoonete energiatarbimise kohta.
Tartu linna Säästva Elamumajanduse ja Energeetika Programmi üldiseks eesmärgiks on Tartu elamumajanduses energiasäästu saavutamine 10% aastaks 2020.
Programmi analüüsist selgub, et kuigi energia tarbimine ei ole otseselt seotud korterelamute tüübi ega vanusega, on madalam energiatarve ja ühtlasem sisekliima nendes hoonetes, mida hooldatakse regulaarselt ja kus viiakse läbi jooksvaid remonditöid, mis ei kvalifitseeru energeetilise renoveerimise alla, küll aga mõjutavad hoone säilimist. Tavapärase, kohusetundlik ja õigeaegne hooldus väldib soojaenergia tarve kasvamise ebasoovitavalt kõrgeks.
Kõikide 152 auditeeritud hoone renoveerimine parimale energiatõhususe tasemele läheks maksma ligi 30 miljonit eurot. Ühe hoone kohta teeks see keskmiselt ca 200 000 eurot.
Seotud lood
Tartus jääb soojustatud elamute hulk alla ühe protsendi, mis on võrreldes paljude teiste Eesti linnadega palju väiksem näitaja, selgub Tartu regiooni energiaagentuuri uuringust.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on kõige suurem säästukoht elamufond ning ta rõhutas, et omanikke ja ühistuid tuleb jätkuvalt motiveerida investeeringuid ette võtma.
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.
Enimloetud
2
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Viimased uudised
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Üritused
Hetkel kuum
“Kahtlemata külvaks see häda ja õnnetust”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele