• 22.09.11, 11:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tartu korterelamute säästupotentsiaal on 50% 

Keskmine soojusenergia tarve Tartu korterelamutes on energiaauditite järgi ligi 170 kWh/m² ja säästupotentsiaal on sellest 50%.
Teisisõnu oleks võimalik saavutada renoveerimise järgne normaalaastale taandatud soojusenergia tarbimine suuruses 85 kWh/m² aastas, selgub Tartu Regiooni Energiaagentuuri analüüsist Tartu elamute ning Tartu linna haldushoonete energiatarbimise kohta.
Tartu linna Säästva Elamumajanduse ja Energeetika Programmi üldiseks eesmärgiks on Tartu elamumajanduses energiasäästu saavutamine 10% aastaks 2020.
Programmi analüüsist selgub, et kuigi energia tarbimine ei ole otseselt seotud korterelamute tüübi ega vanusega, on madalam energiatarve ja ühtlasem sisekliima nendes hoonetes, mida hooldatakse regulaarselt ja kus viiakse läbi jooksvaid remonditöid, mis ei kvalifitseeru energeetilise renoveerimise alla, küll aga mõjutavad hoone säilimist. Tavapärase, kohusetundlik ja õigeaegne hooldus väldib soojaenergia tarve kasvamise ebasoovitavalt kõrgeks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõikide 152 auditeeritud hoone renoveerimine parimale energiatõhususe tasemele läheks maksma ligi 30 miljonit eurot. Ühe hoone kohta teeks see keskmiselt ca 200 000 eurot.

Seotud lood

Uudised
  • 22.09.11, 15:28
Tartus on energiasäästlikke elamuid alla ühe protsendi 
Tartus jääb soojustatud elamute hulk alla ühe protsendi, mis on võrreldes paljude teiste Eesti linnadega palju väiksem näitaja, selgub Tartu regiooni energiaagentuuri uuringust.
Uudised
  • 21.09.11, 16:08
Parts: elamufond on suurim säästukoht 
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on kõige suurem säästukoht elamufond ning ta rõhutas, et omanikke ja ühistuid tuleb jätkuvalt motiveerida investeeringuid ette võtma.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele