Suvised haiglate hanked õendus- ja hooldusteenustekomplekside arendamiseks on järjest ebaõnnestunud, kuna laekunud ehituspakkumised on kuni 40% kallimad, kui haiglad planeerisid.
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme “Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine” toetuse suurus pandi paika 2009. aastal, mil ehitusturg oli madalseisus. ERFi tuge taotlenud haiglad arvestasid küll projektide eelarveid koostades eeldatava hinnatõusuga, kuid tegelik tõus oli ootamatu.
Kokku läks 21 Eesti haigla ja hoolduskeskuse vahel jagamisele üle 27 miljoni euro abiraha. Selle summa abil peaks 2015. aastaks Eestisse juurde tekkima ligi tuhat uut hooldusravi voodikohta.
Kuna tegemist oli suurte projektidega ja aega justkui oli, siis on praeguseks vaid Kuressaare ja Räpina haigla avamispidustused ära pidanud. Viljandi haigla tähistas hooldusravi I järgu valmimist juunis. Ehitamisega on alustanud veel kaheksa haiglat.
Kümme haiglat on ettevalmistusjärgus. Rahapuudus on murdmas neist kümnest viit. Nende haiglate juhid on dilemma ees: kust kokku hoida ja mis ulatuses projekti kokku tõmmata, kui palju laenu võtta, kas ehitamine edasi lükata või sellest hoopiski loobuda. Seevastu on Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti Hoolduskliiniku ehitamine 4% võrra odavam, kui eeldati.
Üks viiest, kes probleemidest hangetega ka sotsiaalministeeriumi teavitas, on Järvamaa haigla. Seitsmest pakkumisest odavaim oli 2,05 miljonit, kalleim 2,88 mln eurot. Haigla nõukogu esimehe Arvo Sarapuu sõnul jääb neil ehitusest, vaatamata ERFi toetusele, puudu ligi 645 000 eurot ning umbes samas suurusjärgus tuleb neil ka laenu võtta. “Näeme, et järgmine aasta on veel hullem – raha kaotab oma väärtust, nii et targem on laenu peale minna,” selgitas Sarapuu 2. septembril tehtud nõukogu otsust.
Loe haiglate ehitushangetest pikemalt tänasest Äripäevast. Päevapileti selleks saad soetada
SIIN.
Seotud lood
Erinevalt teistest on Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) Haabersti Hoolduskliiniku ehitamine kallinemise asemel odavanenud. Algse 5 miljoni euro asemel läheb kliiniku ehitamine maksma 4,8 miljonit eurot, kirjutab Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.
Eelmisel nädalal alustati CO2 kvoodirahadega Keila Avatud Noortekeskuse energiasäästlikumaks muutmist, ent kuna ehitushinnad on kasvanud, jääb osa planeeritud töid tegemata.
NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak ütles, et ehitushinnaindeksi kasv on märgilise tähendusega ning ehitusettevõtjate suurem julgus välisturgudel tööd otsida survestab hinda ka Eestis.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson rääkis, et ehitushinnad on reaalselt kasvanud juba 2-3 kvartalit ning pakkumishinnad tõusnud kohati kuni 30%.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.