Aak: ehitushind tõusnud juba 15%

„Eks see on märgilise tähendusega küll, et üle seitsme kvartali ehitushinnaindeks taas kasvu näitas,“ märkis Aak. „Paljud ehitusettevõtjad on  ka avaldanud, et alates kevadest on hinnatõus olnud keskmiselt 15%,“ lisas ta.

Hinnatõusu heaks näiteks on ka läbikukkunud riigihankepakkumised. „Näiteks Tartu Ülikooli Lossi 36 õppehoone. Kui vaadata uusi pakkumisi (need pole küll üheselt võrreldavad, kuna mahud erinevad), siis kevadisega võrreldes on pakkumishind 15 % kõrgem – poole aastaga on see suur tõus,“ sõnas Aak.

Aaki sõnul tähendab hinnatõus ühelt poolt seda, et tellijad ei saa enam arvestada madalate pakkumistega ning raha tuleb rohkem välja käia. Teisalt aga pole selge, kui pikalt hinnatõus jätkub: „Kõik ehitusettevõtjad, kes teevad pakkumisi pikaajalisele hankele, peavad nüüd ennustama, kuidas hind võiks liikuda. Tõenäoliselt arvestavad kõik edasise hinnatõusuga, ehkki kõikide tööde hinnad ei kasva ühtlaselt“.

Hinnatõusu mõjutab oluliselt ka olukord tööjõuturul, seda aga omakord see, kui palju naaberriik Soome meie ehitajaid vajab. „Töönädala algul ja lõpus Soome vahet sõitvatel laevadel pole enam isegi  koridoris vaba kohta. Ja pole ka imestada ehitustöölise valiku üle teispool lahte töötada: kui siin on tema tunnipalk 50 krooni, siis seal saab 30000 kuus,“ nentis Aak.

Lisaks ehitajatele suunduvad tema sõnul üha massilisemalt välisturgudele ka ehitusfirmad. „Nähakse, et väljaspool saab tööd küll ja hoopis parema hinnaga. See aga on tõsine surve meie ehitushindadele siin Eestis,“ sõnas Aak.