Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keila noortekeskus jääb ventilatsioonita
Eelmisel nädalal alustati CO2 kvoodirahadega Keila Avatud Noortekeskuse energiasäästlikumaks muutmist, ent kuna ehitushinnad on kasvanud, jääb osa planeeritud töid tegemata.
Kui algselt oli heitmekvoodi müügist saadud rahadega plaanis soojustada noortekeskuse välisseinad ja katus, vahetada aknad, ehitada välja ventilatsioon ning renoveerida küttesüsteem, siis seoses ehitushindade tõusuga ei ole enam kõiki eelnimetatud töid võimalik teha, vahendab Keila Leht.
Keila noortekeskuse juhataja Tiina Sinijärve sõnul jääb kahjuks ehitamata ventilatsioon ning spordisaalis jäävad vahetamata katuseaknad. „Ventilatsioon on üks suuremaid murekohti. Kuna maja saab uue fassaadi ja katuse, oleks ventilatsioon väga vajalik,“ rääkis Sinijärv, kes siiski loodab, et tulevikus leitakse rahastust ka õhutussüsteemi välja ehitamiseks. Praegu saab noortekeskus aga ventilatsioonikambri, mis võimaldab tulevikus süsteemi kergesti paigaldada.
Teine murekoht on spordisaali katuseaknad, mis on muutmata kujul maja algusest saadik. Katuseakendega kaasneb suur soojuskulu ning kuna aknad on tavalisest klaasist, on need purunemisohtlikud.
Keila Noortekeskuse ehituse hanke võitis Henniger Ehitus OÜ, Riser Ehitus OÜ ja Kestev OÜ ühispakkumine. Keila Noortekeskuse uue arhitektuurse lahenduse on loonud OÜ Sirkel & Mall. Välitööd keskuse juures peaksid lõppema juba novembri keskpaigas ning lõplikult loodab ehitaja hoone üle anda tuleva aasta jaanuari lõpuks.
Keila Noortekeskus muudetakse energiasäästlikumaks tänu Kyoto protokolli alusel toimuva CO2 heitmekvoodi müügile.
Seotud lood
Suvised haiglate hanked õendus- ja hooldusteenustekomplekside arendamiseks on järjest ebaõnnestunud, kuna laekunud ehituspakkumised on kuni 40% kallimad, kui haiglad planeerisid.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele