Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehnorajatiste talumise hüvitis võib kasvada
Justiitsministeerium teatas vastuseks 25. augusti Eesti Ekspressis avaldatud artiklile "Piknik kõrgepingevõrkude all”, mis käsitles maaomanikele ülekohtuselt väikeste talumistasude maksmist, et otsib juba mõnda aega probleemile lahendust.
"Justiitsministeerium viis eelmisel aastal läbi mahuka tehnovõrkude õigusliku analüüsi, mille raames uurisime muuhulgas tehnovõrkudega koormatud maa omanikule makstavat hüvitist ja selle seost maamaksuga. Analüüs saadeti arvamuse avaldamiseks eri ministeeriumidele, õiguskantslerile, keskkonnainvesteeringute keskusele ja MTÜle Talumiskohustusega Maaomanike Ühing. Praegu tegeldakse laekunud arvamuste analüüsiga, mille põhjal töötatakse välja võimalikud lahendused. Järgmise sammuna anname teada eelnõu väljatöötamise kavatsusest, mis võimaldab kõigil asjaosalistel ka eelnõu väljatöötamisel kaasa rääkida,” teatas ministeeriumi nõunik Vaike Murumets.
Seotud lood
Advokaadibüroo Glikman ja Partnerid konkurentsiõiguse meeskonna juht vandeadvokaat Risto Rüütel tõdeb, et kahjuks pole seadusandja arusaam kohesest ja õiglasest hüvitisest alati kõige adekvaatsem.
Kinnistul paiknev tehnorajatis ja sellega kaasnev talumiskohustus võib maaomanikul meele mõruks teha – omandiõiguse piirangu eest makstakse vaid loetud eurosente aastas, ehituspiirang krundil viib aga kinnistu väärtuse alla.
Tulenevalt seadusest sõlmitakse kinnisasja käsutamist puudutavad tehingud, sealjuures tehnorajatisega kaasnev talumiskohustus, notariaalses vormis. Kui maaomanikule ei ole tagatud tehnorajatise õiglast hüvitist, ei tasu notari juurde kiirustada, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo nooremmaakler Eva Vaagert.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
4
5
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Viimased uudised
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele