Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tasuta talumiskohustus on seadusevastane
Tulenevalt seadusest sõlmitakse kinnisasja käsutamist puudutavad tehingud, sealjuures tehnorajatisega kaasnev talumiskohustus, notariaalses vormis. Kui maaomanikule ei ole tagatud tehnorajatise õiglast hüvitist, ei tasu notari juurde kiirustada, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo nooremmaakler Eva Vaagert.
Eestis on üle saja tuhande maaomaniku, kelle maavaldustel on mitmesugused tehnorajatised. Need võivad olla nii elektri kõrgepingeliinid, vee- või gaasitrassid kui ka erinevad sidekaablid. Nimetatud rajatiste vajalikkuses ei kahtle keegi, ka mitte kõnealused maaomanikud. Küll aga kaheldakse maaomanikele maakasutamise eest õiglase hüvitise maksmise otstarbekuses.
Erinevalt üldlevinud üürisuhtest, kus lepitakse kokku mõlemaid osapooli rahuldav tasu, ei rakendu sarnane põhimõte avalik-õiguslikes huvides olevate rajatiste talumise korral. Talumiskohustus tähendab, et maaomanik peab lubama püstitada või taluma oma kinnistul näiteks sidekaablit või elektrikõrgepingeliini.
Seesugune talumiskohustus võib puudutada iga kinnistuomanikku, sõltumata kinnistu suurusest, asukohast ja kasutusotstarbest. Talumiskohustus tuleneb asjaõigusseaduse §-st 152.
Jättes kõrvale õiglase talumistasu metoodika puudumise, millele on viidanud ka õiguskantsler Indrek Teder, ei ole avalikult kordagi pööratud tähelepanu asjaolule, kuidas maaomanike poole talumiskohustuse seadmise korral pöördutakse. Tehnorajatiste talumiskohustust võib seada omanikuga kokkuleppel, seades servituudi tehnorajatise valdaja kasuks või kokkuleppe mittesaavutamisel sundvalduse seadmise käigus.
Vesteldes klientidega, kes omavad kahjustatud kinnisvara ehk kinnistuid, mida tulenevalt ulatuslikest kitsendustest parimal viisil kasutada ei saa (näiteks kõrgepingeliini koridor, mille all tegutsemisvabadus on oluliselt piiratud), olen märganud, et maaomanikud väldivad antud teemat. Põhjuseks on antud teema emotsionaalne pool („ Mul on oma maa, aga ma ei saa seal peal teha seda, mida tahan!“) ning kindlasti ka juriidiline keerukus ning hüvitise väiksus või selle puudumine.
Lisaks võivad valada õli tulle ka ettevõtted, kes tahavad eraisiku maale tehnorajatisi paigaldada. Tehnorajatist paigaldava ettevõtte klienditeenindaja peab arvestama, et maaomanikule on käesolev teema väga delikaatne ning emotsioone jagub siinkohal kindlasti küllaga.
Näpunäited maaomanikule, kelle maal on või kelle maale tuleb tehnorajatis
Tulenevalt seadusest sõlmitakse kinnisasja käsutamist puudutavad tehingud notariaalses vormis. Kindlasti on maaomanikul õigus tutvuda lepinguga ning tingimustega vähemalt lihtkirjalikus vormis.
Kogu suhtlus ettevõttega peab olema kirja teel, see sunnib osapooli tähelepanu pöörama juriidilisele korrektsusele, sest seisukohad tuleb saata maaomanikule nimeliselt ning keegi ei taha oma head mainet kahjustada.
Maaomanik saab tugineda nii õiguskantsler Indrek Tederi seisukohale kui ka Riigikohtu 2004. aasta lahendile (3-4-1-3-04), mille kohaselt tasuta talumiskohustus on põhiseadusvastane. Tulenevalt põhiseadusest peab tasu olema õiglane ja kohene. Kuigi formaalselt on omanikul õigus saada tasu tehnorajatise talumise eest, ei kata see tegelikult kinnistu kasutamise tõttu omanikule tekkivat kahju. Kahjuhüvitis hõlmab vaid siiani osalist maamaksu hüvitamist. Seadusandluses pole tänini meetodit, mis kompensatsiooni määramisel arvestaks omandi väärtuse muutust.
Kuni maaomanikule ei ole tagatud õiglast ja kohest hüvitist, ei tasuks ka notari juurde minekuga kiirustada.
Autor: Eva Vaagert
Seotud lood
Justiitsministeerium teatas vastuseks 25. augusti Eesti Ekspressis avaldatud artiklile "Piknik kõrgepingevõrkude all”, mis käsitles maaomanikele ülekohtuselt väikeste talumistasude maksmist, et otsib juba mõnda aega probleemile lahendust.
Kinnistul paiknev tehnorajatis ja sellega kaasnev talumiskohustus võib maaomanikul meele mõruks teha – omandiõiguse piirangu eest makstakse vaid loetud eurosente aastas, ehituspiirang krundil viib aga kinnistu väärtuse alla.
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele