31. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Projekti spetsifikatsioonides on sageli kirjas, et valgusti võib asendada analoogse või paremaga, ent sellest paraku ei lähtuta. Ehitusjärelevalvel aga puudub pahatihti valgustusalane kompetents. Ehitaja aga on huvitatud odavast hinnast ja ma küll ei julgeks väita, et see tellija huvides on," märkis ta.

Palju sõltub Porila hinnangul tellija tarkusest ja sellest, kuidas projekteerimise lähteülesanne tehtud on. "Pahatihti on nii, et lähteülesanne on nii kehvasti koostatud, et projekteerija ei tea, mida ta täpselt tegema peab. Lähteülesandes tuleks paika panna valgustuse efektiivsuse piirmäärad. Oletame, et büroos peaks olema 500 luksi: seda on võimalik saavutada kasutades valgustust 10W/m2  kohta või odavat valgustust kasutades 14W/m2 kohta. Fikseerida tuleks koefitsient ning näiteks määrata, et ei tohi ületada 10-11W/m2 kohta ning see elimineerib väheefektiivsete valgustite kasutamise," õpetas Porila.

"Elekter on Eestis endiselt suhteliselt odav ning säästliku valgustussüsteemi tasuvusaeg liiga pikk. Seega säästust valgustuse arvel veel palju ei räägita," rääkis Glamox HE AS müügidirektor Valdo Ruul. Eelkõige on tema sõnul ehituses ja ka uute valguslahenduste puhul prioriteediks rahaline maksumus ja see, kas tegemist on ka heade materjalidega, jääb pahatihti tahaplaanile.

Säästlikuks tarbimiseks on Ruuli hinnangul kõik võimalused olemas ja üha enam neid ka projektides kasutatakse. "Juba on oluline osa projektidest sellised, mis arvestavad liikumise tuvastamise ja päevavalgusega," märkis ta.

Loe teemal pikemalt tänase Äripäeva ehituse rubriigist. Päevapileti selleks saad soetada siit.