Autor: Tatjana Merkulova • 18. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti uuringut teostatakse programmi  ?? LIFE+ pilootprojekti OSAMAT raames. Selle realiseerimiseks oli loodud investorite grupp, kuhu kuulub Maanteeamet, toote tarnija Eesti Energia ja ehitusettevõte Nordecon.

Projekti praktiline faas algab juba tänavu suvel. Tehnoloogiat, kus tuhk seguneb pinnasega ja kivistub, kasutatakse kahel Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama ühendaval teelõigul Narva-Mustvee ja Simuna-Vaiatu. Seejärel jälgitakse ehitatud teelõike, sh kontrollitakse põlevkivituha mõju keskkonnale.Jutt käib mass-stabiliseerimise meetodist. Nagu rääkis Eesti Energia Narva Elektrijaamade põlevkivituha müügijuht Aleksandr Pototski, varem viidi saastatud muld, turvas või muu muld, mida ei saanud ehitusel kasutada, spetsiaalsesse matmispaika, mis oli väga kallis. Uue meetodi järgi stabiliseeritakse pinnas betoonseguga, millele on lisatud tuhk. Seega moodustub alus uute ehitiste – teede, tammide, hoonete, sadamate jne – rajamiseks.

 Tulemas on tõsine tehnoloogiline alternatiiv

Ramboll Finland OY läbiviidud laboriuuringud näitavad, et põlevkivituha kasutamine stabiliseerib pinnase. Pealegi, põlevkivituha lisamisega valmistatud betoonsegude kivistumine võtab aastaid, muutes pinnase iga aastaga aina tugevamaks.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein märkis, et see lubaks lahendada tee-ehituse probleemi Eestis. „Kui katsetused kahel lõigul osutuvad edukaks, juurutatakse tehnoloogia uute teede ehitusse ja remonti. Jutt käib tõsisest tehnoloogilisest alternatiivist. Samas uuritakse ka teiste tehnoloogiate tasuvust,” teatas Tõnstein.

Venemaal Eesti põlevkivi edasimüügiga tegeleva ettevõtte  ZAO ProfTsement-Vektor peadirektor Andrei Kalatšovi sõnul põhjustavad rattaroobaste tekkimist liiga nõrgad pinnased. Seega tiheda liiklusega teedel on mõttekas kasutada mass-stabiliseerimise tehnoloogiat. „Sellisel pinnasel püsib asfaltkate kauem, mis vähendab teede ekspluatatsioonikulusid,” on ta veendunud.

Ramboll Finland OY  geotehniliste projektide juhi Pentti Lahtineni sõnul suurendab tuha kasutamine märgatavalt teede kvaliteeti ja hoiab raha kokku (tuhk on tsemendist mitu korda odavam). Seega ta usub, et projekt pakub huvi mitte ainult Eestis, vaid ka Baltimaades ja Skandinaavias.

Euroopa projekt näeb ette saadud kogemuse jagamist kõikide EL riikidega. Kuid nagu seletas Pototski, on põlevkivituha vedu väga kallis, ning täna on selle transportimise efektiivsus piiratud 500-1000 kilomeetriga.  Tõnsteini sõnul on 70-ndatel Eestis juba proovitud kasutada tuhka ehitusmaterjalina, kuid tehnoloogia oli algstaadiumis ning erilisi tulemusi ei järgnenud.

Kuid laialdaselt saab seda meetodit hakata kasutama alles pärast 2015. aastat, siis kui on läbitud kõik kaitsetused ja saadud sertifikaadid. Tunnelitest lennujaamadeni

"Oma viimases nelikümmend aastat on Eestis kasutatud põlevkivituhka tee-ehituses. Sellel teemal on kaitstud väitekirju. Esimene teekate, mille valmistamisel kasutati põlevkivituhka, tähistab oma 30-aastast juubelit," lisas AS TREV-2 Grupp juhatuse liige Lembit Makstin.

Tema sõnul püüti selle aja jooksul leida taoliste teekatete remonditehnoloogia. „See sai loodud ning kümned kilomeetrid teekatet leidsid uue elu. Teede Tehnokeskus viis läbi vastavad uuringud ning põlevkivituhk oli tunnistatud perspektiivseks materjaliks,” seletas Makstin.

Kalatšjovi sõnul hakati Eestis aktiivselt põlevkivituhka teede mass-stabiliseerimisel kasutama 2000-aastate alguses. „Kuid antud juhul rakendatakse teist tehnoloogiat,” märkis ZAO ProfTsement-Vektor peadirektor.

Varem kasutati tuhka ilma asfaltkatteta teede ehitamisel. Siiani ei olnud Eestis isegi pinnase mass-stabiliseerimiseks vajalikke spetsiaalseid masinaid, Soomes väljatöötatud ja katsetatud  tehnoloogiast rääkimata.

Kontrollisime: tulemus oli positiivne

Täna uurivad ka Peterburi teadlased põlevkivituha kasutamise võimalusi pinnase stabiliseerimisel. Sellest linnast on kujunenud liider Eesti põlevkivituha kasutamises. „Meetod pakub suurt huvi, kuna antud meetod lubab efektiivselt stabiliseerida Peterburi regiooni soist pinnast,” seletas Kalatšjov.Näiteks, seda meetodit planeeritaks kasutada Orlovski tunneli ehitamisel, Tomskis lennuraja stabiliseerimisel. Tuhka lisatakse betoonile ka tuumaelektrijaama teise ploki ehitamisel Sosnovi Boris. Kommentaar

Marina Martõnova, ehitusmaterjale valmistava Peterburi tehase ZAO Metrobeton laborijuhataja

Vastavalt ettevõtte ProfTsement-Vektor tellimusel viis meie labor läbi katsed põlevkivituha kasutamisel betoonisegudes ja betoonides.Euroopa Liisu projektid LifePlus on suunatud muuhulgas ka uute, ökoloogiliselt otstarbekate lahenduste leidmisele.

Määrasime tuha võimalikku mõju betoonisegude reoloogilistele näitajatele ning betooni füüsikalistele ja mehaanilistele omadustele (betooni survetugevus, veekindlus, külmakindlus). Katsetuste tulemused olid positiivsed.Kavatseme uurida põlevkivituha sisaldusega betooni näitajaid ka 3, 6 ning 12 kuu möödudes. Minu arvates tuha kasutamisel betoonides on perspektiivne ning hetkel planeerime kasutada seda teatud betoonisegudes koguses kuni 10% tsemendi massist. Peterburis kasutatakse põlevkivituhka ka betooni kuivsegude valmistamisel. Taust

Eesti projekti üldmaksumus on 2,7 miljonit eurot. Eesti Maanteeameti osa sellest moodustab 700 000 eurot, Eesti Energia on peaaegu 398 212 eurot ning Nordecon investeerib 394 278 eurot.AS-i Eesti Energia ja Nordeconi juhatusse kuulub tuntud ärimees Toomas Luman, Reformierakonna üks suurimaid toetajaid.