Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kristiine Ehitus pankrotis
Harju maakohus kuulutas eile välja Adu Hakile kuuluva OÜ Kristiine Ehitus pankroti.
Kohus nimetas Kristiine Ehituse pankrotihalduriks Peeter Sepperi, võlausaldajate esimene koosolek toimub 16. juunil.
Kristiine Ehituse juhatuse liige Adu Haki on kohustatud hiljemalt 1. juuniks andma pankrotihaldur Heikki Ojamaale üle ettevõtte vara ja raamatupidamisdokumentatsiooni.
Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
2009. aastal toimus ettevõtte jagunemine, mille käigus asutati uus omandav ühing OÜ Wolmreks Ehitus, mille pankrot kuulutati välja 21. veebruaril. Jagunenud ühing jätkas tegevust ärinimega OÜ Kristiine Ehitus, mis 2009. aastal jäi 119 miljoni kroonise käibe juures ligi 20 miljoni krooniga kahjumisse.
2. veebruaril kuulutas Harju Maakohus välja pankroti OÜ-le Merkton Ehitus, mis kuulus Adu Hakile 50% ulatuses ning 21. veebruaril OÜ-le Wolmreks Ehitus, mis kuulus Hakile 80% ulatuses.
Põhja ringkonnaprokuratuur algatas novembri alguses Wolmreks Ehituse ja Kristiine Ehituse suhtes kriminaalmenetluse kelmuse paragrahvi alusel. Ettevõte heideti välja ehitusettevõtjate liidust.
Seotud lood
Pankrotistunud ja miljoneid kroone võlgu jäänud Wolmreks Ehituse ja Kristiine Ehituse juht Adu Haki palkas advokaadid ja kaebas kohtusse haridusministeeriumi.
Kümnetele alltöövõtjatele miljoneid kroone võlgu jäänud Wolmreks Ehituse omanik Adu Haki on otsustanud ehitusfirma likvideerida.
Harju maakohus vaatab 20. aprillil toimuval kohtuistungil läbi Adu Hakile kuuluva OÜ Kristiine Ehitus pankrotiavalduse.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele